Kiiremini kui brauser!
133 suhted: Alaska, Ameerika, Ants Viires, Arvo Alas, Atlandi ookean, Avannaata, Baffini laht, Bergen, Davise väin, Dorseti kultuur, Eesti, Eiríkr Punane, Eiríkr Punase saaga, Eksport, Ellesmere, Euroopa, Euroopa Majandusühendus, Fääri saared, Fjord, Grööni keel, Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted, Gröönimaa leping, Gröönimaa lipp, Gröönimaa rahvuspark, Gröönimaa saar, Hahk, Hani, Hans Egede, Harilik mustikas, Harpuun, Hülglased, Hõbe, Hunt, Igijää, Igilumi, Iglu, Inflatsioon, Inuit Circumpolar Council, Inuitid, Island, Jääkaru, Kajak, Kajakas, Kalandus, Kanada, Kanarbik, KANUKOKA, Keskmine eluiga, Kivi, Kivisüsi, ..., Krüoliit, Kujalleq, Kukemari, Kuld, Liustik, Luu, Majanduskasv, Marmor, Merevaik, Morsk, Muskusveis, Nafta, Nahk (materjal), Narese väin, Niit, Nioobium, Norra, Nunap Isua, Nunarput utoqqarsuanngoravit, Nuuk, Oda, Oslo, Paleoeskimod, Põhja-Ameerika, Põhja-Ameerika manner, Põhja-Jäämeri, Põhjamaade Nõukogu, Põhjapõder, Põhjapoolus, Piiskopkond, Polaarrebane, Puit, Qaqortoq, Qeqertalik, Qeqqata, Qinngua org, Rannajoon, Rauamaak, Samblikud, Sarved, Scandinavian Airlines, Sermersooq, Shetlandi saared, Siber, Skandinaavia, Steatiit, Subsiidium, Taani, Taani keel, Taani kroon, Taani Kuningriik, Taani väin, Taanlased, Tallinn, Tantaal, Tartupaluk, Teemant, Tina, Tippdomeen, Tsink, UNESCO maailmapärand Gröönimaal, Uraan, Vaalad, Vaalapüük, Valgejänes, Vibu, Viikingiaeg, .gl, 10. sajand, 1125, 12. sajand, 1200, 13. sajand, 1407, 15. sajand, 1540, 1973, 1979, 1982, 1985, 2005, 982, 985. Laienda indeks (83 rohkem) »
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Gröönimaa ja Alaska · Näe rohkem »
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Uus!!: Gröönimaa ja Ameerika · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Gröönimaa ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvo Alas
Arvo-Jürgen Alas (20. märts 1943 Tallinn – 18. september 2007) oli Eesti tõlkija ja diplomaat.
Uus!!: Gröönimaa ja Arvo Alas · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Gröönimaa ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Avannaata
Avannaata omavalitsus (grööni keeles Avannaata Kommunia; taani keeles Avannaata Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa loodeosas, mis loodi 1.
Uus!!: Gröönimaa ja Avannaata · Näe rohkem »
Baffini laht
Baffini laht Baffini laht (inglise Baffin Bay) on Põhja-Jäämere osa, mis piirneb idas Gröönimaaga, edelas Baffini saarega ja loodes Ellesmere'i saarega.
Uus!!: Gröönimaa ja Baffini laht · Näe rohkem »
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Uus!!: Gröönimaa ja Bergen · Näe rohkem »
Davise väin
400px Davise väin ühendab Labradori merd Baffini lahega ning eraldab Gröönimaad Baffini saarest.
Uus!!: Gröönimaa ja Davise väin · Näe rohkem »
Dorseti kultuur
Dorseti kultuur oli viimane paleoeskimote kultuuridest.
Uus!!: Gröönimaa ja Dorseti kultuur · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Gröönimaa ja Eesti · Näe rohkem »
Eiríkr Punane
Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.
Uus!!: Gröönimaa ja Eiríkr Punane · Näe rohkem »
Eiríkr Punase saaga
Eiríkr Punase saaga (Eiríks saga rauða) ehk Islandlaste saaga on üks islandlaste saagadest.
Uus!!: Gröönimaa ja Eiríkr Punase saaga · Näe rohkem »
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Uus!!: Gröönimaa ja Eksport · Näe rohkem »
Ellesmere
Ellesmere'i kosmosefoto Ellesmere (ka Ellesmere'i maa) on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Gröönimaa ja Ellesmere · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Gröönimaa ja Euroopa · Näe rohkem »
Euroopa Majandusühendus
Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.
Uus!!: Gröönimaa ja Euroopa Majandusühendus · Näe rohkem »
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Gröönimaa ja Fääri saared · Näe rohkem »
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Uus!!: Gröönimaa ja Fjord · Näe rohkem »
Grööni keel
Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis.
Uus!!: Gröönimaa ja Grööni keel · Näe rohkem »
Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted
Gröönimaa ja Euroopa Liidu asend Gröönimaa on Euroopa Liidu liikmesriigi Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, millel on seetõttu Euroopa Liiduga eriline seos.
Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted · Näe rohkem »
Gröönimaa leping
Gröönimaa leping (täielik nimi inglise keeles Treaty amending, with regard to Greenland, the Treaties establishing the European Communities) oli Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide vaheline kokkulepe seoses Gröönimaa väljaastumisega.
Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa leping · Näe rohkem »
Gröönimaa lipp
Gröönimaa lipp Gröönimaa lipp (grööni Erfalasorput, 'meie lipp') on Taani omavalitsusliku üksuse Gröönimaa ametlik lipp.
Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa lipp · Näe rohkem »
Gröönimaa rahvuspark
Asend Gröönimaal Franz Josefi liustik Zackenbergi uurimisjaama ümbrus Gröönimaa rahvuspark on rahvuspark Gröönimaal, mis hõlmab saare põhja- ja kirdeosa.
Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa rahvuspark · Näe rohkem »
Gröönimaa saar
Gröönimaa on suur polaarsaar Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Gröönimaa ja Gröönimaa saar · Näe rohkem »
Hahk
Hahk (Somateria mollissima) on partlaste sugukonda kuuluv liik, suur sukelpart.
Uus!!: Gröönimaa ja Hahk · Näe rohkem »
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Gröönimaa ja Hani · Näe rohkem »
Hans Egede
Hans Poulsen Egede (31. jaanuar (21. jaanuar) 1686 Harstadi talu, Trondenes (praegu Harstadi vald), Troms, Norra – 5. november 1758 Stubbekøbing, Falster, Taani) oli norra luterlik vaimulik, misjonär ja kolonisaator, esimene Gröönimaa uurija.
Uus!!: Gröönimaa ja Hans Egede · Näe rohkem »
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Gröönimaa ja Harilik mustikas · Näe rohkem »
Harpuun
Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.
Uus!!: Gröönimaa ja Harpuun · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Gröönimaa ja Hülglased · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Gröönimaa ja Hõbe · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Gröönimaa ja Hunt · Näe rohkem »
Igijää
Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.
Uus!!: Gröönimaa ja Igijää · Näe rohkem »
Igilumi
Igilumi Kilimanjaro tipus Igilumi on aasta ringi püsiv lumikate.
Uus!!: Gröönimaa ja Igilumi · Näe rohkem »
Iglu
pisi Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu.
Uus!!: Gröönimaa ja Iglu · Näe rohkem »
Inflatsioon
Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.
Uus!!: Gröönimaa ja Inflatsioon · Näe rohkem »
Inuit Circumpolar Council
Eskimod'''1.''' Jupikid (''Yupik, Siberian Yupik'')'''2.''' Inuitid (''Inupiat, Inuvialuit, Nunavut, Nunavik, Nunatsiavut, Kalaallit'') Inuit Circumpolar Council (2006. aastani Inuit Circumpolar Conference; lühend ICC) on eskimote rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon.
Uus!!: Gröönimaa ja Inuit Circumpolar Council · Näe rohkem »
Inuitid
pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.
Uus!!: Gröönimaa ja Inuitid · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Gröönimaa ja Island · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Gröönimaa ja Jääkaru · Näe rohkem »
Kajak
Inuiti traditsiooniline nahast kajak Põhja-Carolinas 2018. aastal Kajak ehk süst on pealt kinnine veesõiduk, mida aerutatakse edasi kahelabalise aeruga.
Uus!!: Gröönimaa ja Kajak · Näe rohkem »
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Gröönimaa ja Kajakas · Näe rohkem »
Kalandus
Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
Uus!!: Gröönimaa ja Kalandus · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Gröönimaa ja Kanada · Näe rohkem »
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Uus!!: Gröönimaa ja Kanarbik · Näe rohkem »
KANUKOKA
KANUKOKA peakorter KANUKOKA (grööni Kalaallit Nunaanni Kommunit Kattuffiat, taani De Grønlandske Kommuners Landsforening) oli Gröönimaa omavalitsusorganite liit.
Uus!!: Gröönimaa ja KANUKOKA · Näe rohkem »
Keskmine eluiga
Keskmine eluiga (inglise keeles life expectancy) on organismi (sh inimese) keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil.
Uus!!: Gröönimaa ja Keskmine eluiga · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Gröönimaa ja Kivi · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Gröönimaa ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Krüoliit
Krüoliit Krüoliit on valge või värvitu monokliinne mineraal.
Uus!!: Gröönimaa ja Krüoliit · Näe rohkem »
Kujalleq
Kujalleqi omavalitsus (grööni keeles Kommune Kujalleq; taani keeles Kujalleq Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lõunaosas.
Uus!!: Gröönimaa ja Kujalleq · Näe rohkem »
Kukemari
259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Uus!!: Gröönimaa ja Kukemari · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Gröönimaa ja Kuld · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Gröönimaa ja Liustik · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Gröönimaa ja Luu · Näe rohkem »
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Uus!!: Gröönimaa ja Majanduskasv · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Gröönimaa ja Marmor · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Gröönimaa ja Merevaik · Näe rohkem »
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Uus!!: Gröönimaa ja Morsk · Näe rohkem »
Muskusveis
Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.
Uus!!: Gröönimaa ja Muskusveis · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Gröönimaa ja Nafta · Näe rohkem »
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Uus!!: Gröönimaa ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »
Narese väin
thumb Narese väin on väin, mis eraldab Ellesmere'i ja Gröönimaad ning ühendab Põhja-Jäämere Baffini lahte Lincolni merega.
Uus!!: Gröönimaa ja Narese väin · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Gröönimaa ja Niit · Näe rohkem »
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Uus!!: Gröönimaa ja Nioobium · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Gröönimaa ja Norra · Näe rohkem »
Nunap Isua
thumb Nunap Isua (ka Uummannarsuaq, taani Kap Farvel; inglise Cape Farewell) on Gröönimaa lõunapoolseim neem.
Uus!!: Gröönimaa ja Nunap Isua · Näe rohkem »
Nunarput utoqqarsuanngoravit
"Nunarput utoqqarsuanngoravit" (ligikaudne tõlge 'Sina, meie vana maa', inglise keeles "You Our Ancient Land") on Gröönimaa rahvushümn.
Uus!!: Gröönimaa ja Nunarput utoqqarsuanngoravit · Näe rohkem »
Nuuk
Nuuk (mitteametlikult taani keeles Godthåb 'hea lootus') on Gröönimaa pealinn ja suurim linn, Sermersooqi valla halduskeskus.
Uus!!: Gröönimaa ja Nuuk · Näe rohkem »
Oda
pisi Oda on varrega torke- või viskerelv, mida inimesed on kasutanud nii sõjas, spordis kui ka jahipidamisel ning mis kuulub külmrelvade hulka.
Uus!!: Gröönimaa ja Oda · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Gröönimaa ja Oslo · Näe rohkem »
Paleoeskimod
Paleoeskimod olid rahvad, kes asustasid Arktika piirkonda Tšukotkast (näiteks Tšortov Ovrag) üle Põhja-Ameerika kuni Gröönimaani enne tänapäeva eskimoid (inuitid ja jupikid) ning neile lähedasi arheoloogilisi kultuure.
Uus!!: Gröönimaa ja Paleoeskimod · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Gröönimaa ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika manner
Põhja-Ameerika satelliidilt Põhja-Ameerika asend maailmakardil Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral.
Uus!!: Gröönimaa ja Põhja-Ameerika manner · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Gröönimaa ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjamaade Nõukogu
Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.
Uus!!: Gröönimaa ja Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Gröönimaa ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Gröönimaa ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Gröönimaa ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Gröönimaa ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Gröönimaa ja Puit · Näe rohkem »
Qaqortoq
Qaqortoq (varasem nimi on taanikeelne Julianehåb) on Gröönimaa lõunaosa läänerannikul asuv linn, Kujalleqi valla keskus.
Uus!!: Gröönimaa ja Qaqortoq · Näe rohkem »
Qeqertalik
Qeqertaliki omavalitsus (grööni keeles Qeqertalik Kommunia; taani keeles Qeqertalik Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lääneosas, mis loodi 1.
Uus!!: Gröönimaa ja Qeqertalik · Näe rohkem »
Qeqqata
Qeqqata omavalitsus (grööni keeles Qeqqata Kommunia; taani keeles Qeqqata Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa lääneosas.
Uus!!: Gröönimaa ja Qeqqata · Näe rohkem »
Qinngua org
Qinngua org (1900) Qinngua org (tuntud ka kui Qinnquadalen, Kanginsap Qinngua ja taani keeles Paradisdalen) on ainus looduslikult metsastunud piirkond Gröönimaal.
Uus!!: Gröönimaa ja Qinngua org · Näe rohkem »
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Uus!!: Gröönimaa ja Rannajoon · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Gröönimaa ja Rauamaak · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Gröönimaa ja Samblikud · Näe rohkem »
Sarved
Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.
Uus!!: Gröönimaa ja Sarved · Näe rohkem »
Scandinavian Airlines
Airbus A321 McDonnell Douglas MD-82 Fokker 50 Scandinavian Airlines (SAS; algselt Scandinavian Airlines System) on Skandinaavia suurim lennufirma.
Uus!!: Gröönimaa ja Scandinavian Airlines · Näe rohkem »
Sermersooq
Sermersooqi omavalitsus (grööni keeles Kommuneqarfik Sermersooq; taani keeles Sermersooq Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa keskosas.
Uus!!: Gröönimaa ja Sermersooq · Näe rohkem »
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Uus!!: Gröönimaa ja Shetlandi saared · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Gröönimaa ja Siber · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Gröönimaa ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Steatiit
Steatiit ehk peitkristalne talk on pehme looduslik mineraal.
Uus!!: Gröönimaa ja Steatiit · Näe rohkem »
Subsiidium
Subsiidium (inglise subsidy, saksa Subvention, Finantshilfe) on abiraha, rahaline toetus, dotatsioon on vastava riigi valitsusepoolne riikliku mittetagastava abi andmine kauba, teenuse või tootmisteguri eratootjale ja/või tarbijale (ka välismaised ja kodumaised tarbijad), teiste majanduses osalejate kulul, mõjutades sellega kauba või teenuse hinda ning seeläbi ka toodangut, nõudlust-pakkumist, tarbimist ja vastavat käitumist).
Uus!!: Gröönimaa ja Subsiidium · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Gröönimaa ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Gröönimaa ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani kroon
Taani kroon on Taanis ja selle autonoomses provintsis Gröönimaal kasutatav rahaühik.
Uus!!: Gröönimaa ja Taani kroon · Näe rohkem »
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Gröönimaa ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »
Taani väin
350px Taani väin ühendab Atlandi ookeani ja Grööni merd ning eraldab Islandit ja Gröönimaad.
Uus!!: Gröönimaa ja Taani väin · Näe rohkem »
Taanlased
Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.
Uus!!: Gröönimaa ja Taanlased · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Gröönimaa ja Tallinn · Näe rohkem »
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Uus!!: Gröönimaa ja Tantaal · Näe rohkem »
Tartupaluk
Tartupaluk ehk Hansu saar (inglise Hans Island, taani Hans Ø) on saar Narese väina osas Kennedy väinas Gröönimaa ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel.
Uus!!: Gröönimaa ja Tartupaluk · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Gröönimaa ja Teemant · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Gröönimaa ja Tina · Näe rohkem »
Tippdomeen
Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain või top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.
Uus!!: Gröönimaa ja Tippdomeen · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Gröönimaa ja Tsink · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärand Gröönimaal
Gröönimaa alal on UNESCO maailmapärandi nimistus kolm objekti.
Uus!!: Gröönimaa ja UNESCO maailmapärand Gröönimaal · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Gröönimaa ja Uraan · Näe rohkem »
Vaalad
Vaalad (vananenud kirjanduses valaskalad) on vaalaliste (Cetacea) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid.
Uus!!: Gröönimaa ja Vaalad · Näe rohkem »
Vaalapüük
Hollandlased püüavad vaalu Jan Mayeni saare lähedal (18. sajand) Vaalapüük on vaalade peale peetav jaht.
Uus!!: Gröönimaa ja Vaalapüük · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Gröönimaa ja Valgejänes · Näe rohkem »
Vibu
Hunnide vibu rekonstruktsioon Vibu on laskerelv, mida kasutatakse noolte ja mõnel pool ka kuulide lennutamiseks.
Uus!!: Gröönimaa ja Vibu · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Gröönimaa ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
.gl
.gl on Gröönimaa Interneti tippdomeen.
Uus!!: Gröönimaa ja .gl · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Gröönimaa ja 10. sajand · Näe rohkem »
1125
1125.
Uus!!: Gröönimaa ja 1125 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Gröönimaa ja 12. sajand · Näe rohkem »
1200
1200.
Uus!!: Gröönimaa ja 1200 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Gröönimaa ja 13. sajand · Näe rohkem »
1407
Sajandid: 14. sajand – 15. sajand – 16. sajand Aastakümned: 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad – 1400. aastad – 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad Aastad: 1402 1403 1404 1405 1406 – 1407 – 1408 1409 1410 1411 1412 ----------------- 1407 oli 15. sajandi 7.
Uus!!: Gröönimaa ja 1407 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Gröönimaa ja 15. sajand · Näe rohkem »
1540
1540.
Uus!!: Gröönimaa ja 1540 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Gröönimaa ja 1973 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Gröönimaa ja 1979 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Gröönimaa ja 1982 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Gröönimaa ja 1985 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Gröönimaa ja 2005 · Näe rohkem »
982
982.
Uus!!: Gröönimaa ja 982 · Näe rohkem »
985
985.
Uus!!: Gröönimaa ja 985 · Näe rohkem »
