Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander I, Eesti, Eesti keel, Eestimaa, Eetika, Esimene maailmasõda, Göttingeni ülikool, Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Ladina keel, Nõukogude Liit, Põhjasõda, Rektor, Retoorika, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksamaa, Tallinn, Tallinna raad, Tallinna toomkirik, Tartu Ülikooli ajalugu, Uusikaupunki rahu, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), 28. august.
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Aleksander I ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Aleksander I ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Eesti ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Eesti keel ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Eestimaa ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Eetika ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Eetika ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Esimene maailmasõda ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Göttingeni ülikool
Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.
Göttingeni ülikool ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Göttingeni ülikool ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Gümnaasium ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav II Adolf · Gustav II Adolf ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ladina keel · Ladina keel ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Rektor
Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rektor · Rektor ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Retoorika · Retoorika ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksamaa · Saksamaa ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinn · Tallinn ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna raad · Tallinna raad ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna toomkirik · Tallinna toomkirik ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu · Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Uusikaupunki rahu · Tartu Ülikooli ajalugu ja Uusikaupunki rahu ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vene keel · Tartu Ülikooli ajalugu ja Vene keel ·
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Tartu Ülikooli ajalugu ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) ·
28. august
28.
28. august ja Gustav Adolfi Gümnaasium · 28. august ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu
Võrdlus Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu
Gustav Adolfi Gümnaasium on 240 suhted, samas Tartu Ülikooli ajalugu 270. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 4.90% = 25 / (240 + 270).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
