Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Gürsa ja Maolised

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Gürsa ja Maolised

Gürsa vs. Maolised

Gürsa (Macrovipera lebetina) on maoliik. Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Sarnasusi Gürsa ja Maolised

Gürsa ja Maolised on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Alethinophidia, Armeenia, Carl von Linné, Keelikloomad, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Maokasvandus, Maolised, Mürkmadu, Pärisrästiklased, Rästiklased, Roomajad, Selgroogsed, Soomuselised, Soomussisalikud.

Alethinophidia

Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.

Alethinophidia ja Gürsa · Alethinophidia ja Maolised · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Gürsa · Armeenia ja Maolised · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Carl von Linné ja Gürsa · Carl von Linné ja Maolised · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Gürsa ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Maolised · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Gürsa ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Maolised · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Gürsa ja Loomad · Loomad ja Maolised · Näe rohkem »

Loomade elu

1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.

Gürsa ja Loomade elu · Loomade elu ja Maolised · Näe rohkem »

Maokasvandus

Maokasvandus ehk maofarm ehk serpentaarium ehk madude maja on madude kasvatamiseks ja neilt bioaktiivsete saaduste töönduslikuks kogumiseks ning töötlemiseks rajatud ettevõte.

Gürsa ja Maokasvandus · Maokasvandus ja Maolised · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Gürsa ja Maolised · Maolised ja Maolised · Näe rohkem »

Mürkmadu

Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Gürsa ja Mürkmadu · Mürkmadu ja Maolised · Näe rohkem »

Pärisrästiklased

Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.

Gürsa ja Pärisrästiklased · Maolised ja Pärisrästiklased · Näe rohkem »

Rästiklased

Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.

Gürsa ja Rästiklased · Maolised ja Rästiklased · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Gürsa ja Roomajad · Maolised ja Roomajad · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Gürsa ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Soomuselised

Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.

Gürsa ja Soomuselised · Maolised ja Soomuselised · Näe rohkem »

Soomussisalikud

Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.

Gürsa ja Soomussisalikud · Maolised ja Soomussisalikud · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Gürsa ja Maolised

Gürsa on 53 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 2.24% = 16 / (53 + 661).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Gürsa ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »