Kiiremini kui brauser!Sarnasusi HIV ja Tsütokiinid
HIV ja Tsütokiinid on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Glükoproteiinid, Immuunsüsteem, Kesknärvisüsteem, Makrofaagid, Neuron, Rakk, Rinnapiim, Veri, Viirused.
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Glükoproteiinid ja HIV · Glükoproteiinid ja Tsütokiinid ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
HIV ja Immuunsüsteem · Immuunsüsteem ja Tsütokiinid ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
HIV ja Kesknärvisüsteem · Kesknärvisüsteem ja Tsütokiinid ·
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
HIV ja Makrofaagid · Makrofaagid ja Tsütokiinid ·
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
HIV ja Neuron · Neuron ja Tsütokiinid ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
HIV ja Rakk · Rakk ja Tsütokiinid ·
Rinnapiim
Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.
HIV ja Rinnapiim · Rinnapiim ja Tsütokiinid ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
HIV ja Veri · Tsütokiinid ja Veri ·
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis HIV ja Tsütokiinid ühist
- Millised on sarnasused HIV ja Tsütokiinid
Võrdlus HIV ja Tsütokiinid
HIV on 39 suhted, samas Tsütokiinid 53. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 9.78% = 9 / (39 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet HIV ja Tsütokiinid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
