Sarnasusi Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397)
Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397) on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Harald Kaunisjuus, Heimskringla, Island, Norra, Rogalandi maakond, Svolderi merelahing.
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Hafrsfjordi lahing ja Harald Kaunisjuus · Harald Kaunisjuus ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Hafrsfjordi lahing ja Heimskringla · Heimskringla ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Hafrsfjordi lahing ja Island · Island ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Hafrsfjordi lahing ja Norra · Norra ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Rogalandi maakond
Rogalandi maakond on 1.
Hafrsfjordi lahing ja Rogalandi maakond · Norra kuningriik (872–1397) ja Rogalandi maakond ·
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Hafrsfjordi lahing ja Svolderi merelahing · Norra kuningriik (872–1397) ja Svolderi merelahing ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397) ühist
- Millised on sarnasused Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397)
Võrdlus Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397)
Hafrsfjordi lahing on 19 suhted, samas Norra kuningriik (872–1397) 77. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 6.25% = 6 / (19 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: