Sisukord
35 suhted: Diagnoos, Fiona Macpherson, Haistmine, Hallutsinatsiooniargument, Hallutsineerimine, Häire, Idealism, Illusioon, Käitumine, Keskkond, Kesknärvisüsteem, Kuulmine, Loomkatse, Maitsmine, Meeled, Meelemürk, Modaalsus (psühholoogia), Nägemine, Nägemishallutsinatsioon, Organism, Parapsühholoogia, Patoloogia, Propriotseptsioon, Psüühika, Psüühikahäire, Pseudohallutsinatsioon, Reaalsus, Realism (filosoofia), Stiimul, Taju, Tõeline hallutsinatsioon, Teovõime, Uni, Uskumus, 2013.
Diagnoos
Diagnoos meditsiinis on arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta.
Vaata Hallutsinatsioon ja Diagnoos
Fiona Macpherson
Fiona Macpherson (sündinud 19. oktoobril 1971) on filosoof, kes tegeleb tajufilosoofiaga.
Vaata Hallutsinatsioon ja Fiona Macpherson
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Vaata Hallutsinatsioon ja Haistmine
Hallutsinatsiooniargument
Hallutsinatsiooniargument (argument from hallucination) on argument, mis hallutsinatsioonide võimalikkusest järeldab, et tajuelamus ei sõltu objektiivselt olemasolevatest esemetest.
Vaata Hallutsinatsioon ja Hallutsinatsiooniargument
Hallutsineerimine
Hallutsineerimine on tehisaru veenvalt sõnastatud vale vastus, mis on väljamõeldis ja milles puudub asjakohane sisu.
Vaata Hallutsinatsioon ja Hallutsineerimine
Häire
Häire on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Hallutsinatsioon ja Häire
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Vaata Hallutsinatsioon ja Idealism
Illusioon
Optilise illusiooni ketas, mis keerutamisel jätab mulje, et pall kukub mehe käest konna suhu. Osa 1830. aastal välja antud 12-kettalisest komplektist "''McLean’s Optical Illusions or Magic Panorama''" Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.
Vaata Hallutsinatsioon ja Illusioon
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata Hallutsinatsioon ja Käitumine
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Hallutsinatsioon ja Keskkond
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Hallutsinatsioon ja Kesknärvisüsteem
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Vaata Hallutsinatsioon ja Kuulmine
Loomkatse
Mälestusmärk katseloomadena hukkunud merisigadele Riemsis 288x288px Loomkatse (loomsed uuringud, in vivo katsed) on inimeste asemel loomade peal tehtav uuring. Loomkatseid hõlmavaid uurimusi viiakse läbi ülikoolide teadusasutustes, meditsiinikoolides, farmaatsiafirmades, kaitseasutustes ja ka kommertsettevõtetes, mis pakuvad loomkatsete võimalust.
Vaata Hallutsinatsioon ja Loomkatse
Maitsmine
Keel – maitsmise meeleelund Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldustYarmolinsky D.A., Zuker C.S., Ryba N.J. "Common sense about taste: from mammals to insects".
Vaata Hallutsinatsioon ja Maitsmine
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Vaata Hallutsinatsioon ja Meeled
Meelemürk
Meelemürk ehk mõnuaine ehk lõbuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi.
Vaata Hallutsinatsioon ja Meelemürk
Modaalsus (psühholoogia)
Modaalsus (ka kvaliteet) on üks meeleinformatsiooni põhidimensioonidest (intensiivsuse, lokalisatsiooni ja ajalisuse kõrval).
Vaata Hallutsinatsioon ja Modaalsus (psühholoogia)
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Vaata Hallutsinatsioon ja Nägemine
Nägemishallutsinatsioon
Nägemishallutsinatsioon on tajuelamus, kus nähakse objekte, mida tegelikult ei ole.
Vaata Hallutsinatsioon ja Nägemishallutsinatsioon
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Hallutsinatsioon ja Organism
Parapsühholoogia
Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi – nähtusi, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga ning võimaldavad oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta.
Vaata Hallutsinatsioon ja Parapsühholoogia
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Vaata Hallutsinatsioon ja Patoloogia
Propriotseptsioon
Propriotseptsioon ehk süvatundlikkus on võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata.
Vaata Hallutsinatsioon ja Propriotseptsioon
Psüühika
Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem.
Vaata Hallutsinatsioon ja Psüühika
Psüühikahäire
Psüühikahäire, ka vaimse tervise häire, psühhiaatriline häire on käitumises või mõtlemises väljenduv muster, mis põhjustab vaevusi ja/või kahjustab isiklikku toimimist.
Vaata Hallutsinatsioon ja Psüühikahäire
Pseudohallutsinatsioon
Pseudohallutsinatsioon on hallutsinatsioon, mil haige tajub hallutsineeritaval objektil mingit ebatavalist tunnust, mida reaalsetel objektidel ei ole.
Vaata Hallutsinatsioon ja Pseudohallutsinatsioon
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Vaata Hallutsinatsioon ja Reaalsus
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Vaata Hallutsinatsioon ja Realism (filosoofia)
Stiimul
Stiimul (ladina sõnast stimulus 'astel') on füsioloogilist reaktsiooni või psühholoogilist reaktsiooni esile kutsuv fenomen (aisting, taju, mõte, idee, aine vm).
Vaata Hallutsinatsioon ja Stiimul
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Hallutsinatsioon ja Taju
Tõeline hallutsinatsioon
Munga hallutsinatsioon teda ründavatest huntidest ja päästvast pühakust Anselmist Tõeline hallutsinatsioon on hallutsinatsioon, mil haige hindab hallutsineeritavat kui tavalist reaalset objekti.
Vaata Hallutsinatsioon ja Tõeline hallutsinatsioon
Teovõime
Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Vaata Hallutsinatsioon ja Teovõime
Uni
Uni on inimese põhivajadus Magav kobras Osmussaarel Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.
Vaata Hallutsinatsioon ja Uni
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Hallutsinatsioon ja Uskumus
2013
2013.
Vaata Hallutsinatsioon ja 2013
Tuntud ka kui Ebataju, Hallukas, Hallutsinatsioonid.