Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Atmosfäär ja Hapnik
Atmosfäär ja Hapnik on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Atmosfäär (ühik), Celsiuse skaala, Dilämmastikoksiid, Fütoplankton, Fluoriidid, Fotosüntees, Gaas, Hape, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Kondensatsioon, Lämmastik, Lihtaine, Maa, Molekul, Oksüdatsioon, Organism, Osoon, Süsihappegaas, Vesi, Vesinik.
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Atmosfäär ja Atmosfäär (ühik) · Atmosfäär (ühik) ja Hapnik ·
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Atmosfäär ja Celsiuse skaala · Celsiuse skaala ja Hapnik ·
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Atmosfäär ja Dilämmastikoksiid · Dilämmastikoksiid ja Hapnik ·
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Atmosfäär ja Fütoplankton · Fütoplankton ja Hapnik ·
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Atmosfäär ja Fluoriidid · Fluoriidid ja Hapnik ·
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Atmosfäär ja Fotosüntees · Fotosüntees ja Hapnik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Atmosfäär ja Gaas · Gaas ja Hapnik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Atmosfäär ja Hape · Hape ja Hapnik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Atmosfäär ja Keemiline ühend · Hapnik ja Keemiline ühend ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Atmosfäär ja Keemiline element · Hapnik ja Keemiline element ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Atmosfäär ja Keemiline reaktsioon · Hapnik ja Keemiline reaktsioon ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Atmosfäär ja Kondensatsioon · Hapnik ja Kondensatsioon ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Atmosfäär ja Lämmastik · Hapnik ja Lämmastik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Atmosfäär ja Lihtaine · Hapnik ja Lihtaine ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Atmosfäär ja Maa · Hapnik ja Maa ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Atmosfäär ja Molekul · Hapnik ja Molekul ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Atmosfäär ja Oksüdatsioon · Hapnik ja Oksüdatsioon ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Atmosfäär ja Organism · Hapnik ja Organism ·
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Atmosfäär ja Osoon · Hapnik ja Osoon ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Atmosfäär ja Süsihappegaas · Hapnik ja Süsihappegaas ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Atmosfäär ja Vesi · Hapnik ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Atmosfäär ja Hapnik ühist
- Millised on sarnasused Atmosfäär ja Hapnik
Võrdlus Atmosfäär ja Hapnik
Atmosfäär on 150 suhted, samas Hapnik 144. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 7.48% = 22 / (150 + 144).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Atmosfäär ja Hapnik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
