Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hapnik ja Lämmastik
Hapnik ja Lämmastik on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aatommass, Aatomnumber, Aeroobid, Antoine Lavoisier, Atmosfäär, Õhk, Carl Wilhelm Scheele, Celsiuse skaala, Dilämmastikoksiid, Gaas, Hingamine, Joseph Priestley, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemistemperatuur, Lihtaine, Maa, Massiarv, Mittemetallid, Molekul, Nitraadid, Oksüdatsiooniaste, Osoon, Põlemine, Süsihappegaas, Süsinik, Stabiilne isotoop, Vesi, Vesinik.
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Hapnik · Aatommass ja Lämmastik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Hapnik · Aatomnumber ja Lämmastik ·
Aeroobid
Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.
Aeroobid ja Hapnik · Aeroobid ja Lämmastik ·
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Antoine Lavoisier ja Hapnik · Antoine Lavoisier ja Lämmastik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Hapnik · Atmosfäär ja Lämmastik ·
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Õhk ja Hapnik · Õhk ja Lämmastik ·
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Carl Wilhelm Scheele ja Hapnik · Carl Wilhelm Scheele ja Lämmastik ·
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Celsiuse skaala ja Hapnik · Celsiuse skaala ja Lämmastik ·
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Dilämmastikoksiid ja Hapnik · Dilämmastikoksiid ja Lämmastik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Hapnik · Gaas ja Lämmastik ·
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Hapnik ja Hingamine · Hingamine ja Lämmastik ·
Joseph Priestley
Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.
Hapnik ja Joseph Priestley · Joseph Priestley ja Lämmastik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Hapnik ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Lämmastik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Hapnik ja Keemiline element · Keemiline element ja Lämmastik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Hapnik ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Lämmastik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Hapnik ja Lihtaine · Lämmastik ja Lihtaine ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Hapnik ja Maa · Lämmastik ja Maa ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Hapnik ja Massiarv · Lämmastik ja Massiarv ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Hapnik ja Mittemetallid · Lämmastik ja Mittemetallid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Hapnik ja Molekul · Lämmastik ja Molekul ·
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Hapnik ja Nitraadid · Lämmastik ja Nitraadid ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Hapnik ja Oksüdatsiooniaste · Lämmastik ja Oksüdatsiooniaste ·
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Hapnik ja Osoon · Lämmastik ja Osoon ·
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Hapnik ja Põlemine · Lämmastik ja Põlemine ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Hapnik ja Süsihappegaas · Lämmastik ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Hapnik ja Süsinik · Lämmastik ja Süsinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Hapnik ja Stabiilne isotoop · Lämmastik ja Stabiilne isotoop ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Hapnik ja Vesi · Lämmastik ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hapnik ja Lämmastik ühist
- Millised on sarnasused Hapnik ja Lämmastik
Võrdlus Hapnik ja Lämmastik
Hapnik on 144 suhted, samas Lämmastik 130. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 10.58% = 29 / (144 + 130).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hapnik ja Lämmastik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
