Sarnasusi Hapnik ja Põlemine
Hapnik ja Põlemine on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Atmosfäär, Fluor, Isesüttimine, Keemiline element, Korrosioon, Lämmastik, Lõhkeaine, Leek, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksiidid, Plahvatus, Süsi, Süsihappegaas, Süsinik, Vesinik.
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Hapnik · Atmosfäär ja Põlemine ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Hapnik · Fluor ja Põlemine ·
Isesüttimine
Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.
Hapnik ja Isesüttimine · Isesüttimine ja Põlemine ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Hapnik ja Keemiline element · Keemiline element ja Põlemine ·
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Hapnik ja Korrosioon · Korrosioon ja Põlemine ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Hapnik ja Lämmastik · Lämmastik ja Põlemine ·
Lõhkeaine
Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.
Hapnik ja Lõhkeaine · Lõhkeaine ja Põlemine ·
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Hapnik ja Leek · Leek ja Põlemine ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Hapnik ja Oksüdatsioon · Oksüdatsioon ja Põlemine ·
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Hapnik ja Oksüdeerija · Oksüdeerija ja Põlemine ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Hapnik ja Oksiidid · Oksiidid ja Põlemine ·
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Hapnik ja Plahvatus · Põlemine ja Plahvatus ·
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Hapnik ja Süsi · Põlemine ja Süsi ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Hapnik ja Süsihappegaas · Põlemine ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Hapnik ja Süsinik · Põlemine ja Süsinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hapnik ja Põlemine ühist
- Millised on sarnasused Hapnik ja Põlemine
Võrdlus Hapnik ja Põlemine
Hapnik on 144 suhted, samas Põlemine 48. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 8.33% = 16 / (144 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hapnik ja Põlemine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: