Kiiremini kui brauser!
144 suhted: Aatommass, Aatomnumber, Aeroobid, Agu Laisk, Alexander von Humboldt, Alkeemia, Allotroopia, Alumiiniumoksiid, Amedeo Avogadro, Anaeroobid, Anorgaaniline aine, Antimon, Antioksüdant, Antoine Lavoisier, Asfalt, Atmosfäär, Atmosfäär (ühik), Avogadro seadus, Õhk, Carl Wilhelm Scheele, Celsiuse skaala, Detonatsioon, Dihapnik, Dilämmastikoksiid, Elektron, Elektronegatiivsus, Farmaatsia, Fütoplankton, Flogiston, Fluor, Fluoriidid, Fotosüntees, Gaas, Hape, Hapnikuringe, Hapnikusisaldus, Hapnikutarve, Hingamine, Humphry Davy, Inimene, Isesüttimine, Isotoop, John Dalton, Joseph Jastrow, Joseph Louis Gay-Lussac, Joseph Priestley, Kaltsiumoksiid, Küünal, Keel, Keemiline afiinsus, ..., Keemiline aktiivsus, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline sümbol, Keemistemperatuur, Kohastumine, Kondensatsioon, Kontsentratsioon, Kopsud, Korrosioon, Ladina keel, Lahustunud hapnik, Lämmastik, Lõhkeaine, Leek, Leonardo da Vinci, Lihas, Lihtaine, Liitaine, Maa, Massiarv, Mürgisus, Mihhail Lomonossov, Mittemetallid, Molekul, Nädal, Nick Lane, Nitraadid, Oksüdatsioon, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Oksiidid, Orgaanilised ühendid, Organism, Osarõhk, Osoon, Paarisarv, Paramagnetism, Põlemine, Peroksiidid, Philosophical Transactions of the Royal Society, Plahvatus, Poorsus, Prantsuse keel, Puit, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Rakk, Raud(II)oksiid, Raud(III)oksiid, Raudoksiidid, Ränidioksiid, Redoksreaktsioon, Robert Boyle, Robert Hooke, Rootsi, Ruumala, Süsi, Süsihappegaas, Süsinik, Science, Segu, Seletus, Spinn, Stabiilne isotoop, Surm, Suspensioon, Tartu Ülikooli Kirjastus, Thomas Kuhn, Tina, Tund, Vana-Kreeka, Vanakreeka keel, Vääveldioksiid, Vene keel, Vesi, Vesinik, 1667, 1668, 1731, 1774, 1775, 1777, 1791, 1805, 1811, 1812, 1930, 1935, 1950, 1955, 1957, 1961, 1962. Laienda indeks (94 rohkem) »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Hapnik ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Hapnik ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Aeroobid
Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.
Uus!!: Hapnik ja Aeroobid · Näe rohkem »
Agu Laisk
Agu Laisk 2010. aastal enda laboris teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte" Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).
Uus!!: Hapnik ja Agu Laisk · Näe rohkem »
Alexander von Humboldt
Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.
Uus!!: Hapnik ja Alexander von Humboldt · Näe rohkem »
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Uus!!: Hapnik ja Alkeemia · Näe rohkem »
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Uus!!: Hapnik ja Allotroopia · Näe rohkem »
Alumiiniumoksiid
Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Hapnik ja Alumiiniumoksiid · Näe rohkem »
Amedeo Avogadro
Amedeo Avogadro "Mémoire" Lorenzo Romano Amedeo Carlo Avogadro, Quareqa ja Carreto krahv (9. august 1776 Torino – 9. juuli 1856 Torino) oli itaalia füüsik ja keemik.
Uus!!: Hapnik ja Amedeo Avogadro · Näe rohkem »
Anaeroobid
Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).
Uus!!: Hapnik ja Anaeroobid · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Hapnik ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Uus!!: Hapnik ja Antimon · Näe rohkem »
Antioksüdant
Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.
Uus!!: Hapnik ja Antioksüdant · Näe rohkem »
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Uus!!: Hapnik ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »
Asfalt
Asfalt (kreeka keeles άσφαλτος asphaltos 'mäepigi'), maalikunstis pigmendina kannab ka nimetust bituumen (ladina keeles bitumen sõnadest bix humina 'maavaik', 'maatõrv'), on pruunikasmusta värvusega pigitaoline viskoosne looduslik orgaaniline ühend.
Uus!!: Hapnik ja Asfalt · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Hapnik ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: Hapnik ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »
Avogadro seadus
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Uus!!: Hapnik ja Avogadro seadus · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Hapnik ja Õhk · Näe rohkem »
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Uus!!: Hapnik ja Carl Wilhelm Scheele · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Hapnik ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Detonatsioon
Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine.
Uus!!: Hapnik ja Detonatsioon · Näe rohkem »
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Uus!!: Hapnik ja Dihapnik · Näe rohkem »
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Uus!!: Hapnik ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Hapnik ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Hapnik ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Farmaatsia
Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.
Uus!!: Hapnik ja Farmaatsia · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Hapnik ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Flogiston
Flogiston oli 17.
Uus!!: Hapnik ja Flogiston · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Hapnik ja Fluor · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Hapnik ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Hapnik ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Hapnik ja Gaas · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Hapnik ja Hape · Näe rohkem »
Hapnikuringe
Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.
Uus!!: Hapnik ja Hapnikuringe · Näe rohkem »
Hapnikusisaldus
Hapnikusisaldus on vees või õhus sisalduv hapnikuhulk.
Uus!!: Hapnik ja Hapnikusisaldus · Näe rohkem »
Hapnikutarve
Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).
Uus!!: Hapnik ja Hapnikutarve · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Hapnik ja Hingamine · Näe rohkem »
Humphry Davy
Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.
Uus!!: Hapnik ja Humphry Davy · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Hapnik ja Inimene · Näe rohkem »
Isesüttimine
Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.
Uus!!: Hapnik ja Isesüttimine · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Hapnik ja Isotoop · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Hapnik ja John Dalton · Näe rohkem »
Joseph Jastrow
Joseph Jastrow (30. jaanuar 1863 – 8. jaanuar 1944) oli poola päritolu Ameerika psühholoog.
Uus!!: Hapnik ja Joseph Jastrow · Näe rohkem »
Joseph Louis Gay-Lussac
Joseph Louis Gay-Lussac Joseph Louis Gay-Lussac (kuni 1803. aastani oli ta perekonnanimi Gay; 6. detsember 1778 Saint-Léonard-de-Noblat – 10. mai 1850 Pariis) oli prantsuse keemik ja füüsik.
Uus!!: Hapnik ja Joseph Louis Gay-Lussac · Näe rohkem »
Joseph Priestley
Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.
Uus!!: Hapnik ja Joseph Priestley · Näe rohkem »
Kaltsiumoksiid
Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.
Uus!!: Hapnik ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »
Küünal
Põlev küünal Küünal on kütteainest ja sellesse paigutatud tahist koosnev põletamisvahend, mida kasutatakse valgustamiseks ja vahel ka soojendamiseks.
Uus!!: Hapnik ja Küünal · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Hapnik ja Keel · Näe rohkem »
Keemiline afiinsus
Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.
Uus!!: Hapnik ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Uus!!: Hapnik ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Hapnik ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Hapnik ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Hapnik ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline sümbol
Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).
Uus!!: Hapnik ja Keemiline sümbol · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Hapnik ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Uus!!: Hapnik ja Kohastumine · Näe rohkem »
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Uus!!: Hapnik ja Kondensatsioon · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Hapnik ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Hapnik ja Kopsud · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Hapnik ja Korrosioon · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Hapnik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lahustunud hapnik
Lahustunud hapnik (inglise dissolved oxygen, lühend DO) on veeorganismide (sh kalade) eluks vajalik hapnik vees.
Uus!!: Hapnik ja Lahustunud hapnik · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Hapnik ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõhkeaine
Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.
Uus!!: Hapnik ja Lõhkeaine · Näe rohkem »
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Uus!!: Hapnik ja Leek · Näe rohkem »
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Uus!!: Hapnik ja Leonardo da Vinci · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Hapnik ja Lihas · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Hapnik ja Lihtaine · Näe rohkem »
Liitaine
Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.
Uus!!: Hapnik ja Liitaine · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Hapnik ja Maa · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Hapnik ja Massiarv · Näe rohkem »
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Uus!!: Hapnik ja Mürgisus · Näe rohkem »
Mihhail Lomonossov
Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Hapnik ja Mihhail Lomonossov · Näe rohkem »
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Uus!!: Hapnik ja Mittemetallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Hapnik ja Molekul · Näe rohkem »
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Uus!!: Hapnik ja Nädal · Näe rohkem »
Nick Lane
Nick Lane (2017) Nicholas James Lane (sündinud 7. juunil 1967) on Suurbritannia evolutsionist-biokeemik, teaduskirjanik ja teaduse populariseerija.
Uus!!: Hapnik ja Nick Lane · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Hapnik ja Nitraadid · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Hapnik ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Hapnik ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Hapnik ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Hapnik ja Oksiidid · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Hapnik ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Hapnik ja Organism · Näe rohkem »
Osarõhk
Osarõhk ehk partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.
Uus!!: Hapnik ja Osarõhk · Näe rohkem »
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Hapnik ja Osoon · Näe rohkem »
Paarisarv
Paarisarv on täisarv, mille kahega jagamisel on tulemuseks täisarv.
Uus!!: Hapnik ja Paarisarv · Näe rohkem »
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Uus!!: Hapnik ja Paramagnetism · Näe rohkem »
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Uus!!: Hapnik ja Põlemine · Näe rohkem »
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-). Aatomite rühma O-O nimetatakse peroksürühmaks või peroksiidrühmaks.
Uus!!: Hapnik ja Peroksiidid · Näe rohkem »
Philosophical Transactions of the Royal Society
Philosophical Transactionsi esimese köite kaas (1665-1666) Philosophical Transactions of the Royal Society (Kuningliku Seltsi Filosoofilised Toimetised; Phil. Trans.) on teadusajakiri, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts.
Uus!!: Hapnik ja Philosophical Transactions of the Royal Society · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Hapnik ja Plahvatus · Näe rohkem »
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Uus!!: Hapnik ja Poorsus · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Hapnik ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Hapnik ja Puit · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.
Uus!!: Hapnik ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Hapnik ja Rakk · Näe rohkem »
Raud(II)oksiid
Raud(II)oksiid Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist.
Uus!!: Hapnik ja Raud(II)oksiid · Näe rohkem »
Raud(III)oksiid
Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Hapnik ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Uus!!: Hapnik ja Raudoksiidid · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Hapnik ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Uus!!: Hapnik ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Uus!!: Hapnik ja Robert Boyle · Näe rohkem »
Robert Hooke
Robert Hooke Robert Hooke (18. juuli 1635 – 3. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.
Uus!!: Hapnik ja Robert Hooke · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Hapnik ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Hapnik ja Ruumala · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Hapnik ja Süsi · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Hapnik ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Hapnik ja Süsinik · Näe rohkem »
Science
Logo Ajakirja esimese numbri kaas (1883) Science on eelretsenseeritav USA teadusajakiri.
Uus!!: Hapnik ja Science · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Hapnik ja Segu · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Hapnik ja Seletus · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Hapnik ja Spinn · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Hapnik ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Hapnik ja Surm · Näe rohkem »
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Uus!!: Hapnik ja Suspensioon · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Hapnik ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Thomas Kuhn
Thomas Samuel Kuhn (18. juuli 1922 – 17. juuni 1996) oli ameerika teadusloolane ja teadusfilosoof.
Uus!!: Hapnik ja Thomas Kuhn · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Hapnik ja Tina · Näe rohkem »
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Hapnik ja Tund · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Hapnik ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Hapnik ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Hapnik ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Hapnik ja Vene keel · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Hapnik ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Hapnik ja Vesinik · Näe rohkem »
1667
1667.
Uus!!: Hapnik ja 1667 · Näe rohkem »
1668
1668.
Uus!!: Hapnik ja 1668 · Näe rohkem »
1731
1731.
Uus!!: Hapnik ja 1731 · Näe rohkem »
1774
1774.
Uus!!: Hapnik ja 1774 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Hapnik ja 1775 · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Hapnik ja 1777 · Näe rohkem »
1791
1791.
Uus!!: Hapnik ja 1791 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Hapnik ja 1805 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Hapnik ja 1811 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Hapnik ja 1812 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Hapnik ja 1930 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Hapnik ja 1935 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Hapnik ja 1950 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Hapnik ja 1955 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Hapnik ja 1957 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Hapnik ja 1961 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Hapnik ja 1962 · Näe rohkem »
