Sarnasusi Harald Kaunisjuus ja Norra kuningriik (872–1397)
Harald Kaunisjuus ja Norra kuningriik (872–1397) on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Šotimaa, Hafrsfjordi lahing, Hebriidid, Heimskringla, Island, Norra, Norra kuningas, Norra kuningate loend, Orkney saared, Rootsi, Vanapõhja keel, Vestfoldi maakond.
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Šotimaa ja Harald Kaunisjuus · Šotimaa ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Hafrsfjordi lahing
Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.
Hafrsfjordi lahing ja Harald Kaunisjuus · Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Hebriidid
thumb Hebriidid on saared Briti saarestiku loodeosas.
Harald Kaunisjuus ja Hebriidid · Hebriidid ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Harald Kaunisjuus ja Heimskringla · Heimskringla ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Harald Kaunisjuus ja Island · Island ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Harald Kaunisjuus ja Norra · Norra ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Harald Kaunisjuus ja Norra kuningas · Norra kuningas ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Norra kuningate loend
Norra kuningate loendis on loetletud Norra valitsejad alates 862.
Harald Kaunisjuus ja Norra kuningate loend · Norra kuningate loend ja Norra kuningriik (872–1397) ·
Orkney saared
Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.
Harald Kaunisjuus ja Orkney saared · Norra kuningriik (872–1397) ja Orkney saared ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Harald Kaunisjuus ja Rootsi · Norra kuningriik (872–1397) ja Rootsi ·
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Harald Kaunisjuus ja Vanapõhja keel · Norra kuningriik (872–1397) ja Vanapõhja keel ·
Vestfoldi maakond
Vestfoldi maakond oli Norra maakond, mille keskus oli Tønsbergis ning mis asus Oslo fjordi lääne- ja Skagerraki põhja-looderannikul.
Harald Kaunisjuus ja Vestfoldi maakond · Norra kuningriik (872–1397) ja Vestfoldi maakond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harald Kaunisjuus ja Norra kuningriik (872–1397) ühist
- Millised on sarnasused Harald Kaunisjuus ja Norra kuningriik (872–1397)
Võrdlus Harald Kaunisjuus ja Norra kuningriik (872–1397)
Harald Kaunisjuus on 36 suhted, samas Norra kuningriik (872–1397) 77. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 10.62% = 12 / (36 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harald Kaunisjuus ja Norra kuningriik (872–1397). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: