Sarnasusi Harilik kuusk ja Harilik mänd
Harilik kuusk ja Harilik mänd on 57 ühist asja (Unioonpeedia): Aastarõngad, C-vitamiin, Carl von Linné, Eesti, Eesti pärismaised puud, Eino-Endel Laas, Elastsusmoodul, Endel Laas, Euroopa, Gremmeniella abietina, Hiir, Idand, Iduleht, Igikelts, Jõulupuu, Juuni, Käbi, Külmaseen, Kuuse-juurepess, Laanemetsad, Lülipuit, Loometsad, Mai, Maltspuit, Männilised, Mets, Muld, Nõmmemetsad, Okas, Okaspuu-võrsevähk, ..., Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Palumetsad, Põder, Põlva maakond, Puistangumets, Pung, Räpina vald, Salumetsad, Seeme, Soostunud metsad, Sort, Survetugevus, Taiga, Taimed, Tüvi, Tõrv, Tolmlemine, Turvasmuld, Tuuleheide, Vastne, Võra, Võrse, Võru maakond, Võrumaa, Vesi. Laienda indeks (27 rohkem) »
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Aastarõngad ja Harilik kuusk · Aastarõngad ja Harilik mänd ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Harilik kuusk · C-vitamiin ja Harilik mänd ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Harilik kuusk · Carl von Linné ja Harilik mänd ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Harilik kuusk · Eesti ja Harilik mänd ·
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Eesti pärismaised puud ja Harilik kuusk · Eesti pärismaised puud ja Harilik mänd ·
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Eino-Endel Laas ja Harilik kuusk · Eino-Endel Laas ja Harilik mänd ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Harilik kuusk · Elastsusmoodul ja Harilik mänd ·
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Endel Laas ja Harilik kuusk · Endel Laas ja Harilik mänd ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Harilik kuusk · Euroopa ja Harilik mänd ·
Gremmeniella abietina
Gremmeniella abietina on seeneliik tiksikulaadsete seltsist.
Gremmeniella abietina ja Harilik kuusk · Gremmeniella abietina ja Harilik mänd ·
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Harilik kuusk ja Hiir · Harilik mänd ja Hiir ·
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Harilik kuusk ja Idand · Harilik mänd ja Idand ·
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Harilik kuusk ja Iduleht · Harilik mänd ja Iduleht ·
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Harilik kuusk ja Igikelts · Harilik mänd ja Igikelts ·
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Harilik kuusk ja Jõulupuu · Harilik mänd ja Jõulupuu ·
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Harilik kuusk ja Juuni · Harilik mänd ja Juuni ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Harilik kuusk ja Käbi · Harilik mänd ja Käbi ·
Külmaseen
Külmaseen (Armillaria) on seente perekond.
Harilik kuusk ja Külmaseen · Harilik mänd ja Külmaseen ·
Kuuse-juurepess
Kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) on seeneliik.
Harilik kuusk ja Kuuse-juurepess · Harilik mänd ja Kuuse-juurepess ·
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Harilik kuusk ja Laanemetsad · Harilik mänd ja Laanemetsad ·
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Harilik kuusk ja Lülipuit · Harilik mänd ja Lülipuit ·
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Harilik kuusk ja Loometsad · Harilik mänd ja Loometsad ·
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Harilik kuusk ja Mai · Harilik mänd ja Mai ·
Maltspuit
Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.
Harilik kuusk ja Maltspuit · Harilik mänd ja Maltspuit ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Harilik kuusk ja Männilised · Harilik mänd ja Männilised ·
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Harilik kuusk ja Mets · Harilik mänd ja Mets ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Harilik kuusk ja Muld · Harilik mänd ja Muld ·
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Harilik kuusk ja Nõmmemetsad · Harilik mänd ja Nõmmemetsad ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Harilik kuusk ja Okas · Harilik mänd ja Okas ·
Okaspuu-võrsevähk
Okaspuu-võrsevähiks ehk okaspuu-krumenuloosiks ehk vihmavarjutõveks (ka skleroderrioos, inglise keeles Scleroderris canker) nimetatakse osadel okaspuudel elava virulentse parasiitseene Gremmeniella abietina põhjustatud haigust.
Harilik kuusk ja Okaspuu-võrsevähk · Harilik mänd ja Okaspuu-võrsevähk ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Harilik kuusk ja Okaspuulaadsed · Harilik mänd ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Harilik kuusk ja Okaspuutaimed · Harilik mänd ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Harilik kuusk ja Paljasseemnetaimed · Harilik mänd ja Paljasseemnetaimed ·
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Harilik kuusk ja Palumetsad · Harilik mänd ja Palumetsad ·
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Harilik kuusk ja Põder · Harilik mänd ja Põder ·
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Harilik kuusk ja Põlva maakond · Harilik mänd ja Põlva maakond ·
Puistangumets
Kohtla-Nõmme aherainemägi ja selle nõlval kasvav puistangumets Puistangumets on puistangul kasvav mets.
Harilik kuusk ja Puistangumets · Harilik mänd ja Puistangumets ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Harilik kuusk ja Pung · Harilik mänd ja Pung ·
Räpina vald
Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.
Harilik kuusk ja Räpina vald · Harilik mänd ja Räpina vald ·
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Harilik kuusk ja Salumetsad · Harilik mänd ja Salumetsad ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Harilik kuusk ja Seeme · Harilik mänd ja Seeme ·
Soostunud metsad
Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.
Harilik kuusk ja Soostunud metsad · Harilik mänd ja Soostunud metsad ·
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Harilik kuusk ja Sort · Harilik mänd ja Sort ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Harilik kuusk ja Survetugevus · Harilik mänd ja Survetugevus ·
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Harilik kuusk ja Taiga · Harilik mänd ja Taiga ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Harilik kuusk ja Taimed · Harilik mänd ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Harilik kuusk ja Tüvi · Harilik mänd ja Tüvi ·
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Harilik kuusk ja Tõrv · Harilik mänd ja Tõrv ·
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Harilik kuusk ja Tolmlemine · Harilik mänd ja Tolmlemine ·
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Harilik kuusk ja Turvasmuld · Harilik mänd ja Turvasmuld ·
Tuuleheide
Tuuleheide Taevaskojas Tuules ümber kukkuv kuusk Tammneeme külas Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul juuremättaga ümber, paljandades juurestiku.
Harilik kuusk ja Tuuleheide · Harilik mänd ja Tuuleheide ·
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Harilik kuusk ja Vastne · Harilik mänd ja Vastne ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Harilik kuusk ja Võra · Harilik mänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Harilik kuusk ja Võrse · Harilik mänd ja Võrse ·
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Harilik kuusk ja Võru maakond · Harilik mänd ja Võru maakond ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Harilik kuusk ja Võrumaa · Harilik mänd ja Võrumaa ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harilik kuusk ja Harilik mänd ühist
- Millised on sarnasused Harilik kuusk ja Harilik mänd
Võrdlus Harilik kuusk ja Harilik mänd
Harilik kuusk on 151 suhted, samas Harilik mänd 278. Kuna neil ühist 57, Jaccard indeks on 13.29% = 57 / (151 + 278).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harilik kuusk ja Harilik mänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: