278 suhted: Aasia, Aastarõngad, Ain Raal, Akste ristimänd, Alamliik, Ameerika, Ameerika Ühendriigid, Antsla vald, Arbimäe mänd, Assikvere mänd, Aude keerumänd, Šotimaa, Õietolm, B-rühma vitamiinid, Bakterid, Balkani poolsaar, Boniteet, C-vitamiin, Carl von Linné, Catalogue of Life, Celsiuse skaala, Droog, Eesti, Eesti NSV, Eesti pärismaised puud, Eesti rahvausund, Eestlased, Eino-Endel Laas, Elastsusmoodul, Elva, Endel Laas, Endocronartium pini, Erosioon, Esoteerika, Euroopa, Floeem, Fred Puss, Geen, Gleimuld, Graniit, Gremmeniella abietina, Happeline keskkond, Hargla ohvrimänd, Harilik kuusk, Harilik lumehallik, Harilik männikärsakas, Harilik männivaablane, Harilik tamm, Harju maakond, Heljo Mänd, ..., Hendrik Relve, Hiidürask, Hiina, Hiir, Hiiu maakond, Hinsa mänd, Hispaania, Hunt, Idand, Iduleht, Igikelts, Iia ristimänd, Iirimaa, Ilves, Indrek Rohtmets, Inglismaa, Jaani-Hansu mänd, Jaanimäe mänd, Jõulupuu, Juuli, Juuni, Kaarli mänd, Kahekidane võraürask, Kaika, Kallukse mänd, Kambja mänd, Kambja ristimänd, Kampol, Kanada, Kapera mänd, Karbonaadid, Karilatsi ristimänd, Karo kakutu pettai, Karr (lõige), Karula rahvuspark, Kasahstan, Kaukaasia, Käbi, Käharpea mänd, Külgjuur, Külmaseen, Külv, Kõlleste mänd, Kõrgepalu, Kõrgepalu mänd, Kõver mets, Keava kahar mänd, Keemiatööstus, Kesk-Aasia, Konnametsa männid, Korp, Kraaviotsa pettai, Krimm, Kuivdestillatsioon, Kuldijüri mänd, Kuningamänd, Kurista Leinamänd, Kuru mänd, Kuusalu seitsmeharuline mänd, Kuuse-juurepess, Laanemetsad, Laatre ristimänd, Laekvere mänd, Lalli hiie ohvrimänd, Latipihklane, Läänemeri, Lätlased, Lülipuit, Leedulased, Leetmuld, Liiva mänd, Liivmullad, Loometsad, Loopealne, Luha kääbusmänd, Luide, Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Madalmaad, Mai, Maie Toom, Maltspuit, Mati Martin, Mädaoja mänd, Mähkurlased, Mänd (perekond), Männas, Männi-juureürask, Männi-juurepess, Männi-kooreürask, Männi-koorepõletik, Männi-ladvamähkur, Männi-laguuss, Männi-vaigumähkur, Männi-virvemähkur, Männik, Männikärsakas, Männiku mänd, Männilised, Männitaelik, Männivaik, Männivaksik, Mükoos, Mehide männid, Meremäe männid, Meriküla mänd, Metanool, Mets, Metsa istutamine, Metsapõleng, Metskits, Metssiga, Mongoolia, Morfoloogia, Muld, Mullahorisont, Mycosphaerella dearnessii, Mycosphaerella pini, Nafta, Napimäe pettai, Nõmm, Nõmme linnaosa, Nõmmemetsad, Neljakidane võraürask, Ohhoota meri, Ojasoo männid, Okas, Okaspuu-võrsevähk, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Osula Juudapedastik, Padaoru mänd, Paljasseemnetaimed, Palumetsad, Park, Päkapiku mänd, Pühamänd, Pühapuu, Põder, Põhja-Ameerika manner, Põleseen, Põlva maakond, Peajuur, Pedassaare mänd, Peedi mänd, Peetri mänd, Peri Tõnise petai, Pidapa vana mänd, Pihla hiiemänd, Pioneerliik, Porkuni mänd, Pruunkaru, Puistangumets, Punakas männivaablane, Punavöötaud, Pung, Putukad, Puukoor, Raba, Rabamänd, Raudemetsa mänd, Räpina vald, Rein Kuresoo, Rimmi püha mänd, Ristipuu, Saare maakond, Sademete hulk, Salumetsad, Samuel Frederick Gray, Säässaare ristimänd, Seeme, Siber, Sierra Nevada (Hispaania), Sohlu mänd, Soo, Soostunud metsad, Sort, Stepp, Survetugevus, Suur-säsiürask, Taani, Tagaküla Tiigi talu ristimännid, Tagasauna mänd, Taiga, Taimed, Tallinn, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tarmo Mänd, Tartu Ülikooli Kirjastus, Taru, Tähnikpihklane, Tärpentin, Türgi, Tüvi, Tõmbetugevus, Tõrv, Tõrvanõmme mänd, Tõve-pigihuul, Teisend (bioloogia), Tiidu mänd, Tilleoru ristimänd, Toborna pettäi, Tolm, Tolmlemine, Tolmukas, Tolmutera, Tsirgu mänd, Tsirgumäe ohvrimänd, Turvasmuld, Tuul, Tuuleheide, Urmas Kokassaar, Vaigumänd, Vapsik, Varis, Vastne, Väike-säsiürask, Võra, Võrse, Võru maakond, Võrumaa, Vegetatsiooniperiood, Venemaa, Verhulitsa Laudsi pettäi, Vesi, Viljastumine, Virve nõiutud männid, William Shakespeare, 16. sajand. Laienda indeks (228 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Harilik mänd ja Aasia · Näe rohkem »
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Uus!!: Harilik mänd ja Aastarõngad · Näe rohkem »
Ain Raal
Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.
Uus!!: Harilik mänd ja Ain Raal · Näe rohkem »
Akste ristimänd
Akste ristimänd on Põlva maakonnas Põlva vallas Akste külas asuv ristipuuna kasutatud mänd (vaadatud 30.04.2015).
Uus!!: Harilik mänd ja Akste ristimänd · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Harilik mänd ja Alamliik · Näe rohkem »
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Uus!!: Harilik mänd ja Ameerika · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Harilik mänd ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Antsla vald
Antsla vald on vald Võru maakonnas.
Uus!!: Harilik mänd ja Antsla vald · Näe rohkem »
Arbimäe mänd
Arbimäe mänd Arbimäe mänd (ka Arbi (mäe) mänd) on Elva linnas kasvav looduskaitsealune mänd.
Uus!!: Harilik mänd ja Arbimäe mänd · Näe rohkem »
Assikvere mänd
Assikvere mänd (2007) Assikvere mänd on omapärase võraga looduskaitsealune põlismänd Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Assikvere külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Assikvere mänd · Näe rohkem »
Aude keerumänd
Aude keerumänd 2007. a augustis Aude keerumänd on mänd Harju maakonnas Saue vallas Aude külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Aude keerumänd · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Harilik mänd ja Šotimaa · Näe rohkem »
Õietolm
Tiigi pinnale ladestunud õietolmust moodustunud spiraal Kõrvemaal 2023. aasta kevadel Õietolm on harilikult kollakas pulbritaoline tolmjas mass, mis koosneb seemnetaimede tolmukais valminud tolmuteradest.
Uus!!: Harilik mänd ja Õietolm · Näe rohkem »
B-rühma vitamiinid
B-rühma vitamiinid ehk B-vitamiinid on erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete vesilahustuvate vitamiinide rühm.
Uus!!: Harilik mänd ja B-rühma vitamiinid · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Harilik mänd ja Bakterid · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Harilik mänd ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Boniteet
Boniteet (ladina bonitās 'headus') ehk kasvukohaheadus ehk kõlviku väärtus on mulla (mulla boniteet), maa (maa boniteet) või metsa (metsa boniteet) suhteline väärtus.
Uus!!: Harilik mänd ja Boniteet · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Harilik mänd ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik mänd ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Catalogue of Life
"Catalogue of Life" ehk CoL on Species 2000 ja ITIS-e käivitatud projekt, mis loodi 2001 aasta juunis.
Uus!!: Harilik mänd ja Catalogue of Life · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Harilik mänd ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Uus!!: Harilik mänd ja Droog · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Harilik mänd ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Harilik mänd ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Harilik mänd ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Harilik mänd ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Harilik mänd ja Eestlased · Näe rohkem »
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Uus!!: Harilik mänd ja Eino-Endel Laas · Näe rohkem »
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Uus!!: Harilik mänd ja Elastsusmoodul · Näe rohkem »
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Harilik mänd ja Elva · Näe rohkem »
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Harilik mänd ja Endel Laas · Näe rohkem »
Endocronartium pini
Endocronartium pini on seeneliik viltroosteliste sugukonnast.
Uus!!: Harilik mänd ja Endocronartium pini · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Harilik mänd ja Erosioon · Näe rohkem »
Esoteerika
Esoteerika ehk esoteeria on salapärased või salajased õpetused, teadmised ja oskused.
Uus!!: Harilik mänd ja Esoteerika · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Harilik mänd ja Euroopa · Näe rohkem »
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Uus!!: Harilik mänd ja Floeem · Näe rohkem »
Fred Puss
Fred Puss. Jake Farra foto. Fred Puss (sündinud 19. veebruaril 1976) on eesti ajaloolane, genealoog ja nimeteadlane.
Uus!!: Harilik mänd ja Fred Puss · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Harilik mänd ja Geen · Näe rohkem »
Gleimuld
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleimuld ehk Gleysol on muld, milles kaua aega toimub gleistumine pideva liigniiskusega tingimustes.
Uus!!: Harilik mänd ja Gleimuld · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Harilik mänd ja Graniit · Näe rohkem »
Gremmeniella abietina
Gremmeniella abietina on seeneliik tiksikulaadsete seltsist.
Uus!!: Harilik mänd ja Gremmeniella abietina · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Harilik mänd ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Hargla ohvrimänd
Püha mänd ehk Püha pettai ehk Hargla ohvrimänd (võru keeles Pühäpetäi) on pühapuu ajaloolisel Võrumaal Hargla kihelkonna Hargla külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Hargla ohvrimänd · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik lumehallik
Harilik lumehallik (Phacidium infestans) on seeneliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Harilik lumehallik · Näe rohkem »
Harilik männikärsakas
Harilik männikärsakas (Hylobius abietis) on putukaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Harilik männikärsakas · Näe rohkem »
Harilik männivaablane
Harilik männivaablane (Diprion pini) on putuka liik.
Uus!!: Harilik mänd ja Harilik männivaablane · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Harilik mänd ja Harju maakond · Näe rohkem »
Heljo Mänd
Heljo Mänd (1934. aastani Heljo Kleinmüller; 1946. aastani Heljo Raidla; 11. veebruar 1926 Narva – 6. detsember 2020) oli eesti lastekirjanik.
Uus!!: Harilik mänd ja Heljo Mänd · Näe rohkem »
Hendrik Relve
Hendrik Relve 2008. aastal Hendrik Relve (sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas) on eesti loodusajakirjanik, rännumees, kirjanik ja fotograaf.
Uus!!: Harilik mänd ja Hendrik Relve · Näe rohkem »
Hiidürask
Hiidürask (Dendroctonus micans) on putukaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Hiidürask · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Harilik mänd ja Hiina · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Harilik mänd ja Hiir · Näe rohkem »
Hiiu maakond
Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Harilik mänd ja Hiiu maakond · Näe rohkem »
Hinsa mänd
Hinsa mänd (2010) Hinsa mänd on mitmeharulise võraga looduskaitsealune põlismänd Võru maakonnas Võru vallas Hinsa külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Hinsa mänd · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Harilik mänd ja Hispaania · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Hunt · Näe rohkem »
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Uus!!: Harilik mänd ja Idand · Näe rohkem »
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Uus!!: Harilik mänd ja Iduleht · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Harilik mänd ja Igikelts · Näe rohkem »
Iia ristimänd
Iia ristimänd Iia ristimänd on ristimänd Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Iia külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Iia ristimänd · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Harilik mänd ja Iirimaa · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Ilves · Näe rohkem »
Indrek Rohtmets
Indrek Rohtmets (2015) Indrek Rohtmets (sündinud 18. juulil 1953) on eesti bioloog, tõlkija ja teadusajakirjanik.
Uus!!: Harilik mänd ja Indrek Rohtmets · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Harilik mänd ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jaani-Hansu mänd
Jaani-Hansu männi tüvi Jaani-Hansu mänd (ka Puurmani vana mänd) on kaitsealune mänd, mis kasvab Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Mäe Jaani-Hansu talu maal.
Uus!!: Harilik mänd ja Jaani-Hansu mänd · Näe rohkem »
Jaanimäe mänd
Jaanimäe mänd Jaanimäe mänd on Meegaste Jaanimäe tipus kasvav looduskaitsealune põlispuu Valga maakonnas Otepää vallas Meegaste külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Jaanimäe mänd · Näe rohkem »
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Uus!!: Harilik mänd ja Jõulupuu · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Juuni · Näe rohkem »
Kaarli mänd
Kaarli mänd Kaarli mänd on Elvas kasvav looduskaitsealune mänd.
Uus!!: Harilik mänd ja Kaarli mänd · Näe rohkem »
Kahekidane võraürask
Kahekidane võraürask (Pityogenes bidentatus) on putukaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Kahekidane võraürask · Näe rohkem »
Kaika
Kaika on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kaika · Näe rohkem »
Kallukse mänd
Kallukse mänd (2004) Kallukse mänd (2013) Kallukse mänd (ka Kitlimänd) on looduskaitsealune üksik põllul kasvav põlispuu ja hiiemänd Virumaal Kadrina kihelkonna Kolu külas Kallukse maastikukaitseala naabruses.
Uus!!: Harilik mänd ja Kallukse mänd · Näe rohkem »
Kambja mänd
Kambja mänd Kambja mänd on looduskaitsealune põlispuu Tartu maakonnas Kambja vallas, Kambjas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kambja mänd · Näe rohkem »
Kambja ristimänd
Kambja ristimänd Kambja ristimänni tüvi Kambja ristimänd (ka Kaatsi ristimänd II) on looduskaitsealune mänd (ristipuu) Prangli laanes.
Uus!!: Harilik mänd ja Kambja ristimänd · Näe rohkem »
Kampol
Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.
Uus!!: Harilik mänd ja Kampol · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kanada · Näe rohkem »
Kapera mänd
Kapera mänd 2014. aastal Kapera mänd 2011. aastal Kapera mänd (ka Koobaskõsõ pettai) on looduskaitsealune põlispuu, mänd Võrumaal Võru vallas Kornitsa külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kapera mänd · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Harilik mänd ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Karilatsi ristimänd
Karilatsi ristimänd on ristipuu Võrumaal Põlva kihelkonna Karilatsi külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Karilatsi ristimänd · Näe rohkem »
Karo kakutu pettai
Karo kakutu pettai (petai) Karo kakutu pettai (võru keeles 'karu katkutud mänd') on looduskaitsealune põlispuu, mänd Põlvamaal, Põlva vallas, Aarna külas Kähri–Koorvere tee ääres.
Uus!!: Harilik mänd ja Karo kakutu pettai · Näe rohkem »
Karr (lõige)
männi tüvel. Karr on puutüve pinnale vaigutamiseks tehtud sisselõige.
Uus!!: Harilik mänd ja Karr (lõige) · Näe rohkem »
Karula rahvuspark
Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.
Uus!!: Harilik mänd ja Karula rahvuspark · Näe rohkem »
Kasahstan
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Harilik mänd ja Kasahstan · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Uus!!: Harilik mänd ja Käbi · Näe rohkem »
Käharpea mänd
Käharpea mänd Käharpea mänd on kunagisel Käharpea talu asemel jäänukmärgina kasvav üksik looduskaitsealune põlispuu Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla lähedal.
Uus!!: Harilik mänd ja Käharpea mänd · Näe rohkem »
Külgjuur
Külgjuur on juur, mis kasvab välja kas peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).
Uus!!: Harilik mänd ja Külgjuur · Näe rohkem »
Külmaseen
Külmaseen (Armillaria) on seente perekond.
Uus!!: Harilik mänd ja Külmaseen · Näe rohkem »
Külv
pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.
Uus!!: Harilik mänd ja Külv · Näe rohkem »
Kõlleste mänd
Kõlleste mänd Kõlleste mänd (2011) Kõlleste mänd on looduskaitsealune põlispuu (mänd) Põlva maakonnas Kanepi vallas Krootuse külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kõlleste mänd · Näe rohkem »
Kõrgepalu
Kõrgepalu (võru keeles Korgõpalu) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kõrgepalu · Näe rohkem »
Kõrgepalu mänd
Kõrgepalu mänd on Eesti üks jämedamaid mände, mis kasvab Võru maakonnas Rõuge vallas Kõrgepalu pargis (vaadatud 03.04.2013).
Uus!!: Harilik mänd ja Kõrgepalu mänd · Näe rohkem »
Kõver mets
Kaart Kõver mets (poola keeles Krzywy Las, Krzywy las) on Poola lääneosas Saksamaa piiri lähedal kasvav mets, mille moodustavad moondunud tüvega männid.
Uus!!: Harilik mänd ja Kõver mets · Näe rohkem »
Keava kahar mänd
Keava kahar mänd 2007. aastal Keava kahar mänd on looduskaitsealune põlispuu (harilik mänd) Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Keava kahar mänd · Näe rohkem »
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Uus!!: Harilik mänd ja Keemiatööstus · Näe rohkem »
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »
Konnametsa männid
Konnametsa männid on kaks kaitsealust mändi Võru maakonnas Võru vallas Võrumõisa asulas.
Uus!!: Harilik mänd ja Konnametsa männid · Näe rohkem »
Korp
Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.
Uus!!: Harilik mänd ja Korp · Näe rohkem »
Kraaviotsa pettai
Kraaviotsa pettai 2008. aastal Kraaviotsa pettai on looduskaitsealune põlispuu, mänd Põlvamaal Põlva vallas Aarna külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kraaviotsa pettai · Näe rohkem »
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Uus!!: Harilik mänd ja Krimm · Näe rohkem »
Kuivdestillatsioon
Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.
Uus!!: Harilik mänd ja Kuivdestillatsioon · Näe rohkem »
Kuldijüri mänd
Kuldijüri mänd (2011) Kuldijüri männi võra (2011) Kuldijüri mänd (ka Kuldi-Jüri pettäi) on looduskaitsealune põlispuu, mänd Põlvamaal, Kanepi vallas Peetrimõisa külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kuldijüri mänd · Näe rohkem »
Kuningamänd
Järvselja kuningamänd Kuningamänd (ka Kuninga mänd, Järvselja kuningamänd) on looduskaitsealune harilik mänd Tartumaal Kastre vallas Järvselja külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kuningamänd · Näe rohkem »
Kurista Leinamänd
Kurista Leinamänd on pühapuu Tartumaal Võnnu kihelkonna Kurista külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kurista Leinamänd · Näe rohkem »
Kuru mänd
Kuru mänd 2014. aastal. Kuru mänd 2014. aastal. Kuru mänd on pooleldi roomava tüvega looduskaitsealune mänd Alutaguse vallas Kuru külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Kuru mänd · Näe rohkem »
Kuusalu seitsmeharuline mänd
Kuusalu seitsmeharulise männi tüvi 2010. aastal Kuusalu seitsmeharuline mänd on looduskaitsealune põlispuu Kuusalus.
Uus!!: Harilik mänd ja Kuusalu seitsmeharuline mänd · Näe rohkem »
Kuuse-juurepess
Kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) on seeneliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Kuuse-juurepess · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Harilik mänd ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Laatre ristimänd
Laatre ristimänni tüvi Eesti Rahva Muuseumis Laatre ristimänd ehk Rampe ristipettai (ka Ristipettai, Ristipettäi) oli ristipuu (harilik mänd) Valgamaal Rampe külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Laatre ristimänd · Näe rohkem »
Laekvere mänd
Laekvere mänd 2012. aasta kevadel Laekvere mänd 2008. aastal Laekvere mänd on looduskaitsealune põlispuu ja pühapuu Lääne-Virumaal Vinni vallas Laekvere alevikus.
Uus!!: Harilik mänd ja Laekvere mänd · Näe rohkem »
Lalli hiie ohvrimänd
Lalli hiie ohvrimänd on Tartu maakonnas Kambja vallas Lalli külas asuv mänd, mida on kasutatud ohvripuuna (vaadatud 29.04.2015).
Uus!!: Harilik mänd ja Lalli hiie ohvrimänd · Näe rohkem »
Latipihklane
Latipihklane (Pissodes piniphilus) on putukaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Latipihklane · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Harilik mänd ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Harilik mänd ja Lätlased · Näe rohkem »
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Uus!!: Harilik mänd ja Lülipuit · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Harilik mänd ja Leedulased · Näe rohkem »
Leetmuld
Leetmulla profill Leetmullad on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad.
Uus!!: Harilik mänd ja Leetmuld · Näe rohkem »
Liiva mänd
Liiva mänd Liiva mänd on looduskaitsealune põlispuu Viljandi maakonnas Viljandi vallas Lolu külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Liiva mänd · Näe rohkem »
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Uus!!: Harilik mänd ja Liivmullad · Näe rohkem »
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Uus!!: Harilik mänd ja Loometsad · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Harilik mänd ja Loopealne · Näe rohkem »
Luha kääbusmänd
Luha kääbusmänd Luha kääbusmänd on looduskaitsealune omapärase võraga kääbuskasvuline mänd Raplamaal Raka külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Luha kääbusmänd · Näe rohkem »
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Harilik mänd ja Luide · Näe rohkem »
Maailma ravimtaimede entsüklopeedia
"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" on 2010.
Uus!!: Harilik mänd ja Maailma ravimtaimede entsüklopeedia · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Harilik mänd ja Madalmaad · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Mai · Näe rohkem »
Maie Toom
Maie Toom (Maie Männik, 30. detsember 1935 – 4. september 2016) oli eesti bioloog.
Uus!!: Harilik mänd ja Maie Toom · Näe rohkem »
Maltspuit
Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.
Uus!!: Harilik mänd ja Maltspuit · Näe rohkem »
Mati Martin
Mati Martin õpetab putukaid nõelastama TÜ loodusmuuseumi korraldatud huvipäeval Ilmatsalus 30. juunil 2012. Mati Martin (sündinud 27. septembril 1951 Elvas) on eesti entomoloog.
Uus!!: Harilik mänd ja Mati Martin · Näe rohkem »
Mädaoja mänd
Mädaoja mänd 2009. a. Mädaoja mänd 2009. a. Mädaoja mänd on looduskaitsealune põlispuu (harilik mänd), mis kasvab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kõrma külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Mädaoja mänd · Näe rohkem »
Mähkurlased
Mähkurlased (Tortricidae) on liblikaliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Harilik mänd ja Mähkurlased · Näe rohkem »
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Harilik mänd ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »
Männas
lõhnava madara varrel Männas on taimel ringina ühel kõrgusel ümber varre (sealhulgas ka ümber õisikutelje) asetsevate lehtede või harude kogum.
Uus!!: Harilik mänd ja Männas · Näe rohkem »
Männi-juureürask
Männi-juureürask (Hylastes brunneus) on mardikaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-juureürask · Näe rohkem »
Männi-juurepess
Männi-juurepess (Heterobasidion annosum) on pilvikulaadsete seltsi kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-juurepess · Näe rohkem »
Männi-kooreürask
Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on putukaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-kooreürask · Näe rohkem »
Männi-koorepõletik
Nakatunud sõstraleht Nakatunud männi tüvi Rebenenud eospea Männi-koorepõletik on taimehaigus, mida põhjustab seen Cronartium ribicola.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-koorepõletik · Näe rohkem »
Männi-ladvamähkur
Männi-ladvamähkur (Rhyacionia duplana) on liblikaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-ladvamähkur · Näe rohkem »
Männi-laguuss
Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) on ümarusside hõimkonda kuuluv liik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-laguuss · Näe rohkem »
Männi-vaigumähkur
Männi-vaigumähkur (Retinia resinella) on liblikaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-vaigumähkur · Näe rohkem »
Männi-virvemähkur
Männi-virvemähkur (Rhyacionia buoliana) on liblikaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männi-virvemähkur · Näe rohkem »
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Uus!!: Harilik mänd ja Männik · Näe rohkem »
Männikärsakas
Männikärsakas (Hylobius) on putukate perekond.
Uus!!: Harilik mänd ja Männikärsakas · Näe rohkem »
Männiku mänd
Männiku mänd 2007. aastal Männiku mänd on looduskaitsealune põlispuu, mänd Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Männiku mänd · Näe rohkem »
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Uus!!: Harilik mänd ja Männilised · Näe rohkem »
Männitaelik
Männitaelik ehk männipess (Phellinus pini) on mitmeaastaste viljakehadega seeneliik. Männitaelik toitub ja paljuneb harilikult mändidel (sh harilik mänd). Männitaelik on tuntud seenpatogeen, kelle elunemine peremeespuudel põhjustab südamemädanikku.
Uus!!: Harilik mänd ja Männitaelik · Näe rohkem »
Männivaik
männikoorel Karula rahvuspargis Männivaik ehk paks tärpentin ehk toortärpentin (Terebinthina, Terebinthina communis) on männi tüvele tekitatud vigastustest (näiteks karr) välja imbuv ja kogutav vaikmahl ehk vedel vaik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männivaik · Näe rohkem »
Männivaksik
Männivaksik (Bupalus piniaria) on männivaksiku perekonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Männivaksik · Näe rohkem »
Mükoos
Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).
Uus!!: Harilik mänd ja Mükoos · Näe rohkem »
Mehide männid
Mehide männid: eesmine puu ja kaks temast paremal. Mehide männid on looduskaitsealused männid Ida-Virumaal Lüganuse vallas Mehide külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Mehide männid · Näe rohkem »
Meremäe männid
Meremäe männid 2011. aastal Meremäe männid on looduskaitsealused männid Võrumaal Setomaa vallas Meremäe külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Meremäe männid · Näe rohkem »
Meriküla mänd
Meriküla mänd aastal 2021 Meriküla mänd on looduskaitsealune põlispuu Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Merikülas Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee ääres (22. kilomeetril).
Uus!!: Harilik mänd ja Meriküla mänd · Näe rohkem »
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Uus!!: Harilik mänd ja Metanool · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Harilik mänd ja Mets · Näe rohkem »
Metsa istutamine
pisi Metsa istutamine on üks kolmest metsauuendusmeetodist, kus metsa istutatakse metsataimi.
Uus!!: Harilik mänd ja Metsa istutamine · Näe rohkem »
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Uus!!: Harilik mänd ja Metsapõleng · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Harilik mänd ja Metskits · Näe rohkem »
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Uus!!: Harilik mänd ja Metssiga · Näe rohkem »
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Uus!!: Harilik mänd ja Mongoolia · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Harilik mänd ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Harilik mänd ja Muld · Näe rohkem »
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Uus!!: Harilik mänd ja Mullahorisont · Näe rohkem »
Mycosphaerella dearnessii
Mycosphaerella dearnessii on seeneliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Mycosphaerella dearnessii · Näe rohkem »
Mycosphaerella pini
Mycosphaerella pini on seeneliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Mycosphaerella pini · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Harilik mänd ja Nafta · Näe rohkem »
Napimäe pettai
Napimäe pettai 2011. aastal Napimäe pettai ehk Napimäe mänd (ka Sapimäe pettai või Sapi mänd) on looduskaitsealune põlispuu, mänd Võrumaal Setomaa vallas Napi külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Napimäe pettai · Näe rohkem »
Nõmm
Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud.
Uus!!: Harilik mänd ja Nõmm · Näe rohkem »
Nõmme linnaosa
Nõmme linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna lõunaosas.
Uus!!: Harilik mänd ja Nõmme linnaosa · Näe rohkem »
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Harilik mänd ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »
Neljakidane võraürask
Neljakidane võraürask (Pityogenes quadridens) on kärsaklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Neljakidane võraürask · Näe rohkem »
Ohhoota meri
Ohhoota mere asendikaart Ohhoota meri on ääremeri Vaikse ookeani loodeosas.
Uus!!: Harilik mänd ja Ohhoota meri · Näe rohkem »
Ojasoo männid
Ojasoo männid 2005. aastal. Ojasoo männid 2014. aastal. Ojasoo männid on looduskaitsealused põlispuud (männid) Harju maakonnas Kose vallas Ojasoo küla põllul.
Uus!!: Harilik mänd ja Ojasoo männid · Näe rohkem »
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Uus!!: Harilik mänd ja Okas · Näe rohkem »
Okaspuu-võrsevähk
Okaspuu-võrsevähiks ehk okaspuu-krumenuloosiks ehk vihmavarjutõveks (ka skleroderrioos, inglise keeles Scleroderris canker) nimetatakse osadel okaspuudel elava virulentse parasiitseene Gremmeniella abietina põhjustatud haigust.
Uus!!: Harilik mänd ja Okaspuu-võrsevähk · Näe rohkem »
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Uus!!: Harilik mänd ja Okaspuulaadsed · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Harilik mänd ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Osula Juudapedastik
Osula Juudapedastik (ka Osula Juuda pedastik) on püha puudesalu Võrumaal Urvaste kihelkonna Osula külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Osula Juudapedastik · Näe rohkem »
Padaoru mänd
Padaoru mänd, 2009 Padaoru mänd (ka Peetri mänd või Ulmi mänd) on kaheharuline looduskaitsealune põlispuu (harilik mänd), mis kasvab Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Pada külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Padaoru mänd · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Harilik mänd ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Uus!!: Harilik mänd ja Palumetsad · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Harilik mänd ja Park · Näe rohkem »
Päkapiku mänd
Päkapiku mänd Päkapikumänd on looduskaitsealune mänd Pärnumaal Tori vallas Jõesuu külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Päkapiku mänd · Näe rohkem »
Pühamänd
Pühamänd Pühamänd (ka Põlula pühamänd või Lavi mänd) on looduskaitsealune mänd ja pühapuu Lääne-Virumaal endises Viru-Jaagupi kihelkonnas ja tänapäeva Vinni valla Lavi külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Pühamänd · Näe rohkem »
Pühapuu
Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.
Uus!!: Harilik mänd ja Pühapuu · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Harilik mänd ja Põder · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika manner
Põhja-Ameerika satelliidilt Põhja-Ameerika asend maailmakardil Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral.
Uus!!: Harilik mänd ja Põhja-Ameerika manner · Näe rohkem »
Põleseen
Põleseen ehk kiivrik (Rhizina undulata) on liudikulaadsete seltsi kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Põleseen · Näe rohkem »
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Harilik mänd ja Põlva maakond · Näe rohkem »
Peajuur
Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.
Uus!!: Harilik mänd ja Peajuur · Näe rohkem »
Pedassaare mänd
Pedassaare mänd Pedassaare mänd on mänd Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Pedassaare külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Pedassaare mänd · Näe rohkem »
Peedi mänd
Peedi mänd ehk Peedi talu mänd on looduskaitsealune (harilik mänd), mis kasvab Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kaisma külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Peedi mänd · Näe rohkem »
Peetri mänd
Peetri mänd Peetri mänd on Elvas kasvav looduskaitsealune mänd.
Uus!!: Harilik mänd ja Peetri mänd · Näe rohkem »
Peri Tõnise petai
Peri Tõnise petai on pühapuu ajaloolisel Võrumaal Põlva valla ja kihelkonna Peri külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Peri Tõnise petai · Näe rohkem »
Pidapa vana mänd
Pidapa vana mänd 2011. aastal. Pidapa vana mänd on looduskaitsealune mänd Järva maakonnas Türi vallas.
Uus!!: Harilik mänd ja Pidapa vana mänd · Näe rohkem »
Pihla hiiemänd
Pihla hiiemänd on harilik mänd, mis asub Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kõpu külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Pihla hiiemänd · Näe rohkem »
Pioneerliik
Hawaiil hiljuti tahkestunud laavavoolu pragudes kasvavad pioneerliigid Pioneerliik on vastupidav liik, mis asustab esimesena viljatuid keskkondi või varem bioloogiliselt mitmekesiseid ökosüsteeme, mida on häiritud, näiteks metsatulekahju tõttu.
Uus!!: Harilik mänd ja Pioneerliik · Näe rohkem »
Porkuni mänd
Porkuni mänd Porkuni mänd on Porkuni lähedal kasvav omäparane jändrik ja keerdkasvuline looduskaitsealune põlispuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Porkuni mänd · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Puistangumets
Kohtla-Nõmme aherainemägi ja selle nõlval kasvav puistangumets Puistangumets on puistangul kasvav mets.
Uus!!: Harilik mänd ja Puistangumets · Näe rohkem »
Punakas männivaablane
Punakas männivaablane (Neodiprion sertifer) on putuka liik.
Uus!!: Harilik mänd ja Punakas männivaablane · Näe rohkem »
Punavöötaud
Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella pini.
Uus!!: Harilik mänd ja Punavöötaud · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Harilik mänd ja Pung · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Harilik mänd ja Putukad · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Harilik mänd ja Puukoor · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Harilik mänd ja Raba · Näe rohkem »
Rabamänd
Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) on hariliku männi üks varieteete.
Uus!!: Harilik mänd ja Rabamänd · Näe rohkem »
Raudemetsa mänd
Raudemetsa mänd Raudemetsa mänd Raud(e)metsa mänd (ka Raademetsa mänd) on looduskaitsealune põlispuu Järvamaal Türi vallas Pala külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Raudemetsa mänd · Näe rohkem »
Räpina vald
Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.
Uus!!: Harilik mänd ja Räpina vald · Näe rohkem »
Rein Kuresoo
Rein Kuresoo (sündinud 21. augustil 1959 Tartus) on eesti bioloog, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist.
Uus!!: Harilik mänd ja Rein Kuresoo · Näe rohkem »
Rimmi püha mänd
Rimmi püha mänd on pühapuu Võrumaal Urvaste kihelkonna Rimmi külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Rimmi püha mänd · Näe rohkem »
Ristipuu
Iia ristimänd Rist Mustahamba tammel Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist.
Uus!!: Harilik mänd ja Ristipuu · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Harilik mänd ja Saare maakond · Näe rohkem »
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Uus!!: Harilik mänd ja Sademete hulk · Näe rohkem »
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Uus!!: Harilik mänd ja Salumetsad · Näe rohkem »
Samuel Frederick Gray
Samuel Frederick Gray Samuel Frederick Gray (10. detsember 1766 – 2. aprill 1828) oli Briti botaanik ja farmakoloog.
Uus!!: Harilik mänd ja Samuel Frederick Gray · Näe rohkem »
Säässaare ristimänd
Säässaare ristimänd on ristipuu Võrumaal Põlva kihelkonna Säässaare külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Säässaare ristimänd · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Harilik mänd ja Seeme · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Harilik mänd ja Siber · Näe rohkem »
Sierra Nevada (Hispaania)
Sierra Nevada asukoht. Sierra Nevada on mäeahelik Hispaania territooriumil, osa Cordillera Béticast (Andaluusia mäestikust).
Uus!!: Harilik mänd ja Sierra Nevada (Hispaania) · Näe rohkem »
Sohlu mänd
Sohlu mänd 2007. aastal Sohlu mänd on looduskaitsealune põlispuu (harilik mänd) Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Sohlu mänd · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Harilik mänd ja Soo · Näe rohkem »
Soostunud metsad
Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.
Uus!!: Harilik mänd ja Soostunud metsad · Näe rohkem »
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Uus!!: Harilik mänd ja Sort · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Harilik mänd ja Stepp · Näe rohkem »
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Uus!!: Harilik mänd ja Survetugevus · Näe rohkem »
Suur-säsiürask
Suur-säsiürask (Tomicus piniperda) on mardikaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Suur-säsiürask · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Harilik mänd ja Taani · Näe rohkem »
Tagaküla Tiigi talu ristimännid
Tagaküla Tiigi talu ristimännid on ristipuud Võrumaal Põlva kihelkonna Tagakülas.
Uus!!: Harilik mänd ja Tagaküla Tiigi talu ristimännid · Näe rohkem »
Tagasauna mänd
Tagasauna mänd 2021. aasta kevadel Tagasauna mänd ja märgistus Tagasauna mänd Tagasauna mänd droonilt 2021. aasta aprillil Tagasauna mänd on looduskaitsealune põlispuu Harju maakonnas Anija vallas Voose külas Paunküla–Vetla tee ääres, Tagasauna talu lähedal.
Uus!!: Harilik mänd ja Tagasauna mänd · Näe rohkem »
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Uus!!: Harilik mänd ja Taiga · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Harilik mänd ja Taimed · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Harilik mänd ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Saksa Gümnaasium
Tallinna Saksa Gümnaasium (endise nimega Tallinna 54. Keskkool) on alates 1980.
Uus!!: Harilik mänd ja Tallinna Saksa Gümnaasium · Näe rohkem »
Tarmo Mänd
Tarmo Mänd (sündinud 19. augustil 1950 Hiiumaal) on Eesti riigiametnik ja poliitik.
Uus!!: Harilik mänd ja Tarmo Mänd · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Harilik mänd ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Taru
Mesitaru Poolas Taru ehk mesipuu on mesilastele valmistatud eluruum, millesse nad ehitavad kärgedega pesa ning koguvad sinna mett ja suira.
Uus!!: Harilik mänd ja Taru · Näe rohkem »
Tähnikpihklane
Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) on putukaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Tähnikpihklane · Näe rohkem »
Tärpentin
Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.
Uus!!: Harilik mänd ja Tärpentin · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Harilik mänd ja Türgi · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Harilik mänd ja Tüvi · Näe rohkem »
Tõmbetugevus
Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Uus!!: Harilik mänd ja Tõmbetugevus · Näe rohkem »
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Uus!!: Harilik mänd ja Tõrv · Näe rohkem »
Tõrvanõmme mänd
Tõrvanõmme mänd suvel Tõrvanõmme mänd talvel Tõrvanõmme mänd on Pärnu linnas Tõlli külas Tõrvanõmme talu juures kasvav looduskaitsealune põlispuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Tõrvanõmme mänd · Näe rohkem »
Tõve-pigihuul
Tõve-pigihuul (Lophodermium seditiosum) on pigilaigulaadsete seltsi pigihuule perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Tõve-pigihuul · Näe rohkem »
Teisend (bioloogia)
Teisend ehk varieteet (varietas), lühend var., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.
Uus!!: Harilik mänd ja Teisend (bioloogia) · Näe rohkem »
Tiidu mänd
Tiidu mänd 2007. aastal Tiidu mänd loojangu taustal Tiidu mänd on looduskaitsealune põlispuu Valgamaal Otepää vallas Tiidu külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Tiidu mänd · Näe rohkem »
Tilleoru ristimänd
Tilleoru ristimänd on ristipuu Võrumaal Põlva kihelkonna Varbuse külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Tilleoru ristimänd · Näe rohkem »
Toborna pettäi
pisi Toborna pettäi (ka Toborna pettai) on kaitsealune mänd ja pühapuu Võrumaal Noodaskülas Rõuge kihelkonnas.
Uus!!: Harilik mänd ja Toborna pettäi · Näe rohkem »
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Uus!!: Harilik mänd ja Tolm · Näe rohkem »
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Uus!!: Harilik mänd ja Tolmlemine · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Harilik mänd ja Tolmukas · Näe rohkem »
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Uus!!: Harilik mänd ja Tolmutera · Näe rohkem »
Tsirgu mänd
Tsirgu mänd 2011. aastal Tsirgu mänd (ka Kalmõpettäi) on looduskaitsealune mänd Võrumaal Setomaa vallas Tsirgu külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Tsirgu mänd · Näe rohkem »
Tsirgumäe ohvrimänd
Tsirgumäe ohvrimänd oli pühapuu Vana-Võrumaal Hargla kihelkonna Tsirgumäe külas.
Uus!!: Harilik mänd ja Tsirgumäe ohvrimänd · Näe rohkem »
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Uus!!: Harilik mänd ja Turvasmuld · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Harilik mänd ja Tuul · Näe rohkem »
Tuuleheide
Tuuleheide Taevaskojas Tuules ümber kukkuv kuusk Tammneeme külas Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul juuremättaga ümber, paljandades juurestiku.
Uus!!: Harilik mänd ja Tuuleheide · Näe rohkem »
Urmas Kokassaar
Urmas Kokassaar (5. jaanuar 1963 – 5. jaanuar 2013) oli eesti bioloog.
Uus!!: Harilik mänd ja Urmas Kokassaar · Näe rohkem »
Vaigumänd
Vaigumänd (Pinus resinosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Harilik mänd ja Vaigumänd · Näe rohkem »
Vapsik
pisi Vapsik (kõnekeeles ka vaablane; Vespa crabro) on voltherilaste sugukonna ühisherilaste alamsugukonda kuuluv liik herilasi.
Uus!!: Harilik mänd ja Vapsik · Näe rohkem »
Varis
Metsavaris männimetsas Varis ehk metsavaris on metsas taimede (peamiselt puude) mahalangenud (varisenud) osad: okkad, lehed, oksad jne.
Uus!!: Harilik mänd ja Varis · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Harilik mänd ja Vastne · Näe rohkem »
Väike-säsiürask
Väike-säsiürask (Tomicus minor) on mardikaliik.
Uus!!: Harilik mänd ja Väike-säsiürask · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Harilik mänd ja Võra · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Harilik mänd ja Võrse · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Harilik mänd ja Võru maakond · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Harilik mänd ja Võrumaa · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Harilik mänd ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Harilik mänd ja Venemaa · Näe rohkem »
Verhulitsa Laudsi pettäi
Verhulitsa Laudsi pettäi 2015. aastal Verhulitsa Laudsi pettäi ehk Laudsi pettäi on pühapuu Setumaal Värska aleviku lõunaosas Verhulitsa küla poole viiva tee ääres.
Uus!!: Harilik mänd ja Verhulitsa Laudsi pettäi · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Harilik mänd ja Vesi · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Harilik mänd ja Viljastumine · Näe rohkem »
Virve nõiutud männid
Virve nõiutud männid asuvad Lääneranna vallas Tuhu külas Virve talu maadel.
Uus!!: Harilik mänd ja Virve nõiutud männid · Näe rohkem »
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Uus!!: Harilik mänd ja William Shakespeare · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Harilik mänd ja 16. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mänd, Pedajas, Pedakas, Pettäi, Pinus sylvestris.