Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Harilik rästik ja Maolised
Harilik rästik ja Maolised on 82 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Alethinophidia, Aristoteles, Carl von Linné, Duvernoy nääre, Eesti, Endokriinsüsteem, Endoteel, George Albert Boulenger, Harderi nääre, Harilik rästik, Hemipeenis, Imetajad, Inimene, Jacobsoni elund, Kael, Kaheharuline keel, Kahepaiksed, Kapillaar (anatoomia), Karnivoor, Kõhukilbised, Keelikloomad, Kestumine, Kloaaginääre, Kloaak, Kolmnurk, Kopulatsioon, Kopulatsioonikork, Lüli, Lümfosarkoom, ..., Levila, Linnud, Loomad, Loomade elu, Magu, Maolised, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Mitmikisadus, Muna, Munajuha, Näärmed, Närv, Neeru-sugusegmendid, Nokisrästik, Pärisrästiklased, Põhja-Euroopa, Pea, Peaaju, Perekond (bioloogia), Platsenta, Polüandria (zooloogia), Polügüünia (zooloogia), Puhkeseisund, Putukad, Puu, Rästik (perekond), Rästiklased, Roomajad, Rootsi, Saba, Sabalülid, Süljenäärmed, Sõõrmed, Selts (bioloogia), Silm, Sisalikulised, Siuglemine, Skelett, Soomuselised, Soomussisalikud, Sperm, Sperma, Stepp, Suguti, Tiinus, Tsink, Vaagnakannus, Väliskõrv, Vererõhk, Vikerkest, Vivipaaria. Laienda indeks (52 rohkem) »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Harilik rästik · Ajuripats ja Maolised ·
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Alethinophidia ja Harilik rästik · Alethinophidia ja Maolised ·
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles ja Harilik rästik · Aristoteles ja Maolised ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Harilik rästik · Carl von Linné ja Maolised ·
Duvernoy nääre
Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.
Duvernoy nääre ja Harilik rästik · Duvernoy nääre ja Maolised ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Harilik rästik · Eesti ja Maolised ·
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Endokriinsüsteem ja Harilik rästik · Endokriinsüsteem ja Maolised ·
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Endoteel ja Harilik rästik · Endoteel ja Maolised ·
George Albert Boulenger
George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.
George Albert Boulenger ja Harilik rästik · George Albert Boulenger ja Maolised ·
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Harderi nääre ja Harilik rästik · Harderi nääre ja Maolised ·
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Harilik rästik ja Harilik rästik · Harilik rästik ja Maolised ·
Hemipeenis
Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.
Harilik rästik ja Hemipeenis · Hemipeenis ja Maolised ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Harilik rästik ja Imetajad · Imetajad ja Maolised ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Harilik rästik ja Inimene · Inimene ja Maolised ·
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Harilik rästik ja Jacobsoni elund · Jacobsoni elund ja Maolised ·
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Harilik rästik ja Kael · Kael ja Maolised ·
Kaheharuline keel
''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks.
Harilik rästik ja Kaheharuline keel · Kaheharuline keel ja Maolised ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Harilik rästik ja Kahepaiksed · Kahepaiksed ja Maolised ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Harilik rästik ja Kapillaar (anatoomia) · Kapillaar (anatoomia) ja Maolised ·
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Harilik rästik ja Karnivoor · Karnivoor ja Maolised ·
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Harilik rästik ja Kõhukilbised · Kõhukilbised ja Maolised ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Harilik rästik ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Maolised ·
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Harilik rästik ja Kestumine · Kestumine ja Maolised ·
Kloaaginääre
Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.
Harilik rästik ja Kloaaginääre · Kloaaginääre ja Maolised ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Harilik rästik ja Kloaak · Kloaak ja Maolised ·
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Harilik rästik ja Kolmnurk · Kolmnurk ja Maolised ·
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Harilik rästik ja Kopulatsioon · Kopulatsioon ja Maolised ·
Kopulatsioonikork
Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.
Harilik rästik ja Kopulatsioonikork · Kopulatsioonikork ja Maolised ·
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Harilik rästik ja Lüli · Lüli ja Maolised ·
Lümfosarkoom
Lümfosarkoomiks (ladina keeles lymphosarcoma) nimetatakse osadel loomadel (sh inimestel) vohavat lümfisõlmede pahaloomulist kasvajat.
Harilik rästik ja Lümfosarkoom · Lümfosarkoom ja Maolised ·
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Harilik rästik ja Levila · Levila ja Maolised ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Harilik rästik ja Linnud · Linnud ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Harilik rästik ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Harilik rästik ja Loomade elu · Loomade elu ja Maolised ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Harilik rästik ja Magu · Magu ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Harilik rästik ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Mürgiaparaat
Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.
Harilik rästik ja Mürgiaparaat · Mürgiaparaat ja Maolised ·
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Harilik rästik ja Mürkmadu · Mürkmadu ja Maolised ·
Mitmikisadus
Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.
Harilik rästik ja Mitmikisadus · Maolised ja Mitmikisadus ·
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Harilik rästik ja Muna · Maolised ja Muna ·
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Harilik rästik ja Munajuha · Maolised ja Munajuha ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Harilik rästik ja Näärmed · Maolised ja Näärmed ·
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Harilik rästik ja Närv · Maolised ja Närv ·
Neeru-sugusegmendid
Neeru-sugusegmentideks (inglise keeles renal sex segments) nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena.
Harilik rästik ja Neeru-sugusegmendid · Maolised ja Neeru-sugusegmendid ·
Nokisrästik
Nokisrästik (Vipera ammodytes) on rästiklaste sugukonda rästiku perekonda kuuluv mürkmadu, kes elab peamiselt Balkanil, kuid tema levila ulatub Kirde-Itaaliast Küklaadideni.
Harilik rästik ja Nokisrästik · Maolised ja Nokisrästik ·
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Harilik rästik ja Pärisrästiklased · Maolised ja Pärisrästiklased ·
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Harilik rästik ja Põhja-Euroopa · Maolised ja Põhja-Euroopa ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Harilik rästik ja Pea · Maolised ja Pea ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Harilik rästik ja Peaaju · Maolised ja Peaaju ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Harilik rästik ja Perekond (bioloogia) · Maolised ja Perekond (bioloogia) ·
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Harilik rästik ja Platsenta · Maolised ja Platsenta ·
Polüandria (zooloogia)
Polüandriaks (inglise keeles polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Harilik rästik ja Polüandria (zooloogia) · Maolised ja Polüandria (zooloogia) ·
Polügüünia (zooloogia)
Polügüüniaks (inglise keeles polygyny) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade (näiteks linnud, maod) sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse isase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Harilik rästik ja Polügüünia (zooloogia) · Maolised ja Polügüünia (zooloogia) ·
Puhkeseisund
Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.
Harilik rästik ja Puhkeseisund · Maolised ja Puhkeseisund ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Harilik rästik ja Putukad · Maolised ja Putukad ·
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Harilik rästik ja Puu · Maolised ja Puu ·
Rästik (perekond)
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Harilik rästik ja Rästik (perekond) · Maolised ja Rästik (perekond) ·
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Harilik rästik ja Rästiklased · Maolised ja Rästiklased ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Harilik rästik ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Harilik rästik ja Rootsi · Maolised ja Rootsi ·
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Harilik rästik ja Saba · Maolised ja Saba ·
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Harilik rästik ja Sabalülid · Maolised ja Sabalülid ·
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Harilik rästik ja Süljenäärmed · Maolised ja Süljenäärmed ·
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Harilik rästik ja Sõõrmed · Maolised ja Sõõrmed ·
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Harilik rästik ja Selts (bioloogia) · Maolised ja Selts (bioloogia) ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Harilik rästik ja Silm · Maolised ja Silm ·
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Harilik rästik ja Sisalikulised · Maolised ja Sisalikulised ·
Siuglemine
Siuglemine on paljude jalutute loomade loomulik liikumisviis looduses (nii maapinnal kui ka veekogudes), mille korral loom liigub edasi keha justkui sujuvate kurvidena liigutades (lihaste kokkutõmme) ja neid läbides (lihaste lõtvumine).
Harilik rästik ja Siuglemine · Maolised ja Siuglemine ·
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Harilik rästik ja Skelett · Maolised ja Skelett ·
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Harilik rästik ja Soomuselised · Maolised ja Soomuselised ·
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Harilik rästik ja Soomussisalikud · Maolised ja Soomussisalikud ·
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Harilik rästik ja Sperm · Maolised ja Sperm ·
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Harilik rästik ja Sperma · Maolised ja Sperma ·
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Harilik rästik ja Stepp · Maolised ja Stepp ·
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Harilik rästik ja Suguti · Maolised ja Suguti ·
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Harilik rästik ja Tiinus · Maolised ja Tiinus ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Harilik rästik ja Tsink · Maolised ja Tsink ·
Vaagnakannus
Vaagnakannus (inglise keeles pelvic spur) on paariline tagajäsemete jäänus mõnedel selgroogsetel loomadel.
Harilik rästik ja Vaagnakannus · Maolised ja Vaagnakannus ·
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Harilik rästik ja Väliskõrv · Maolised ja Väliskõrv ·
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Harilik rästik ja Vererõhk · Maolised ja Vererõhk ·
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Harilik rästik ja Vikerkest · Maolised ja Vikerkest ·
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harilik rästik ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Harilik rästik ja Maolised
Võrdlus Harilik rästik ja Maolised
Harilik rästik on 277 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 82, Jaccard indeks on 8.74% = 82 / (277 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harilik rästik ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
