Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Harju-Viru rüütelkond ja Liivimaa ordu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Harju-Viru rüütelkond ja Liivimaa ordu

Harju-Viru rüütelkond vs. Liivimaa ordu

Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija. Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Sarnasusi Harju-Viru rüütelkond ja Liivimaa ordu

Harju-Viru rüütelkond ja Liivimaa ordu on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Harjumaa, Järvamaa, Läti, Liivi sõda, Ordukäsknik, Rakvere foogt, Reformatsioon, Rootsi, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Taani, Taani valdused Eestis, Tallinn, Vana-Liivimaa, Virumaa, 14. sajand, 1520. aastad, 1550. aastad, 16. sajand.

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Harju-Viru rüütelkond ja Harjumaa · Harjumaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Harju-Viru rüütelkond ja Järvamaa · Järvamaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Harju-Viru rüütelkond ja Läti · Läti ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Harju-Viru rüütelkond ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Ordukäsknik

Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale kas kõrg- või maameistrile).

Harju-Viru rüütelkond ja Ordukäsknik · Liivimaa ordu ja Ordukäsknik · Näe rohkem »

Rakvere foogt

Rakvere foogt (saksa keeles Vogt von Wesenberg(h)) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Rakvere foogtkonda.

Harju-Viru rüütelkond ja Rakvere foogt · Liivimaa ordu ja Rakvere foogt · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Harju-Viru rüütelkond ja Reformatsioon · Liivimaa ordu ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Harju-Viru rüütelkond ja Rootsi · Liivimaa ordu ja Rootsi · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Harju-Viru rüütelkond ja Saksa ordu · Liivimaa ordu ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Harju-Viru rüütelkond ja Saksa ordu kõrgmeister · Liivimaa ordu ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Harju-Viru rüütelkond ja Taani · Liivimaa ordu ja Taani · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Harju-Viru rüütelkond ja Taani valdused Eestis · Liivimaa ordu ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Harju-Viru rüütelkond ja Tallinn · Liivimaa ordu ja Tallinn · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Harju-Viru rüütelkond ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa · Liivimaa ordu ja Virumaa · Näe rohkem »

14. sajand

14.

14. sajand ja Harju-Viru rüütelkond · 14. sajand ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

1520. aastad

1520.

1520. aastad ja Harju-Viru rüütelkond · 1520. aastad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

1550. aastad

1550.

1550. aastad ja Harju-Viru rüütelkond · 1550. aastad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

16. sajand

16.

16. sajand ja Harju-Viru rüütelkond · 16. sajand ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Harju-Viru rüütelkond ja Liivimaa ordu

Harju-Viru rüütelkond on 49 suhted, samas Liivimaa ordu 283. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 5.72% = 19 / (49 + 283).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Harju-Viru rüütelkond ja Liivimaa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »