Sarnasusi Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa
Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Eestimaa, Harjumaa, Järvamaa, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Põhja-Eesti, Rootsi, Saksa ordu, Taani kuningas, Tallinn, Vana-Liivimaa, Vasall, 14. sajand.
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Harju-Viru rüütelkond · Eestimaa ja Virumaa ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harju-Viru rüütelkond ja Harjumaa · Harjumaa ja Virumaa ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Harju-Viru rüütelkond ja Järvamaa · Järvamaa ja Virumaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Harju-Viru rüütelkond ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Virumaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Harju-Viru rüütelkond ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Virumaa ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Harju-Viru rüütelkond ja Põhja-Eesti · Põhja-Eesti ja Virumaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Harju-Viru rüütelkond ja Rootsi · Rootsi ja Virumaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Harju-Viru rüütelkond ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Virumaa ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Harju-Viru rüütelkond ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Virumaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Harju-Viru rüütelkond ja Tallinn · Tallinn ja Virumaa ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Harju-Viru rüütelkond ja Vana-Liivimaa · Vana-Liivimaa ja Virumaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Harju-Viru rüütelkond ja Vasall · Vasall ja Virumaa ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Harju-Viru rüütelkond · 14. sajand ja Virumaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa ühist
- Millised on sarnasused Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa
Võrdlus Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa
Harju-Viru rüütelkond on 49 suhted, samas Virumaa 315. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 3.57% = 13 / (49 + 315).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harju-Viru rüütelkond ja Virumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: