Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Heinrich, Preisi prints ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Heinrich, Preisi prints ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Heinrich, Preisi prints vs. Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Albert Wilhelm Heinrich, Preisi prints (14. august 1862, Potsdam – 20. aprill 1929, Hemmelmark, Schleswig-Holstein) oli keiserliku Saksamaa sõjaväelane, Saksa mereväe suuradmiral ja keiser Wilhelm II vend. Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Sarnasusi Heinrich, Preisi prints ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Heinrich, Preisi prints ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) on 2 ühist asja (Unioonpeedia): Balti Hertsogiriik, Esimene maailmasõda.

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Balti Hertsogiriik ja Heinrich, Preisi prints · Balti Hertsogiriik ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Esimene maailmasõda ja Heinrich, Preisi prints · Esimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Heinrich, Preisi prints ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Heinrich, Preisi prints on 16 suhted, samas Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) 217. Kuna neil ühist 2, Jaccard indeks on 0.86% = 2 / (16 + 217).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Heinrich, Preisi prints ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »