Sarnasusi Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Frangi riik, Frangimaa hertsogkond, Ida-Frangi riik, Lotringi hertsogkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Polaabid, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Tüüringi maakrahvkond, Ungarlased, Vestfaal, Viikingid, 2. juuli.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Heinrich I Linnupüüdja · Alam-Lotring ja Saksimaa hertsogiriik ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Heinrich I Linnupüüdja · Baieri hertsog ja Saksimaa hertsogiriik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Heinrich I Linnupüüdja · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Frangimaa hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Frangimaa hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Heinrich I Linnupüüdja ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Heinrich I Linnupüüdja ja Lotringi hertsogkond · Lotringi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Heinrich I Linnupüüdja ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Heinrich I Linnupüüdja ja Polaabid · Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tüüringi maakrahvkond
Tüüringi maakrahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1111/12-1440.
Heinrich I Linnupüüdja ja Tüüringi maakrahvkond · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi maakrahvkond ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Heinrich I Linnupüüdja ja Ungarlased · Saksimaa hertsogiriik ja Ungarlased ·
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Heinrich I Linnupüüdja ja Vestfaal · Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Heinrich I Linnupüüdja ja Viikingid · Saksimaa hertsogiriik ja Viikingid ·
2. juuli
2.
2. juuli ja Heinrich I Linnupüüdja · 2. juuli ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik
Heinrich I Linnupüüdja on 49 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 6.71% = 20 / (49 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: