Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik

Heinrich I Linnupüüdja vs. Saksimaa hertsogiriik

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936. Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Sarnasusi Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Frangi riik, Frangimaa hertsogkond, Ida-Frangi riik, Lotringi hertsogkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Polaabid, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Tüüringi maakrahvkond, Ungarlased, Vestfaal, Viikingid, 2. juuli.

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Alam-Lotring ja Heinrich I Linnupüüdja · Alam-Lotring ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Baieri hertsog

Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.

Baieri hertsog ja Heinrich I Linnupüüdja · Baieri hertsog ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Baieri hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Frangi riik ja Heinrich I Linnupüüdja · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Frangimaa hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Frangimaa hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Heinrich I Linnupüüdja ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Heinrich I Linnupüüdja ja Lotringi hertsogkond · Lotringi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Heinrich I Linnupüüdja ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Polaabid

9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.

Heinrich I Linnupüüdja ja Polaabid · Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Heinrich I Linnupüüdja ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Tüüringi maakrahvkond

Tüüringi maakrahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1111/12-1440.

Heinrich I Linnupüüdja ja Tüüringi maakrahvkond · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi maakrahvkond · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Heinrich I Linnupüüdja ja Ungarlased · Saksimaa hertsogiriik ja Ungarlased · Näe rohkem »

Vestfaal

Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.

Heinrich I Linnupüüdja ja Vestfaal · Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Heinrich I Linnupüüdja ja Viikingid · Saksimaa hertsogiriik ja Viikingid · Näe rohkem »

2. juuli

2.

2. juuli ja Heinrich I Linnupüüdja · 2. juuli ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik

Heinrich I Linnupüüdja on 49 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 6.71% = 20 / (49 + 249).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »