Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hiigelnulg ja Keerdmänd
Hiigelnulg ja Keerdmänd on 47 ühist asja (Unioonpeedia): California, David Douglas, Elastsusmoodul, Endel Laas, Engelmanni kuusk, Erikaal, Graniit, Hall nulg, Harilik ebatsuuga, Hiigel-elupuu, Isasõis, Kanada, Kaskaadid, Käbi, Kõvadus, Kollane mänd, Läänemänd, Läänetsuuga, Lähtekivim (mullateadus), Mäginulg, Männilised, Muld, Närilised, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Põder, Perekond (bioloogia), Pimss, ..., Pung, Puukoor, Ruumala, Seeme, Seemik, Sitka kuusk, Survetugevus, Taimed, Tüvi, Tihedus, Tore nulg, Tselluloos, Vaikne ookean, Võra, Võrse, Vegetatsiooniperiood, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (17 rohkem) »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
California ja Hiigelnulg · California ja Keerdmänd ·
David Douglas
David Douglas David Douglas (25. juuni 1799 Scone – 12. juuli 1834 Mauna Kea) oli šoti botaanik.
David Douglas ja Hiigelnulg · David Douglas ja Keerdmänd ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Hiigelnulg · Elastsusmoodul ja Keerdmänd ·
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Endel Laas ja Hiigelnulg · Endel Laas ja Keerdmänd ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Engelmanni kuusk ja Hiigelnulg · Engelmanni kuusk ja Keerdmänd ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Erikaal ja Hiigelnulg · Erikaal ja Keerdmänd ·
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Graniit ja Hiigelnulg · Graniit ja Keerdmänd ·
Hall nulg
Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hall nulg ja Hiigelnulg · Hall nulg ja Keerdmänd ·
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Harilik ebatsuuga ja Hiigelnulg · Harilik ebatsuuga ja Keerdmänd ·
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Hiigel-elupuu ja Hiigelnulg · Hiigel-elupuu ja Keerdmänd ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Hiigelnulg ja Isasõis · Isasõis ja Keerdmänd ·
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Hiigelnulg ja Kanada · Kanada ja Keerdmänd ·
Kaskaadid
Vaade Mount Rainieri poole kirdest Kaskaadid (inglise keeles Cascade Range) on mäestik Põhja-Ameerikas, osa Kordiljeeridest.
Hiigelnulg ja Kaskaadid · Kaskaadid ja Keerdmänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Hiigelnulg ja Käbi · Käbi ja Keerdmänd ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Hiigelnulg ja Kõvadus · Kõvadus ja Keerdmänd ·
Kollane mänd
Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hiigelnulg ja Kollane mänd · Keerdmänd ja Kollane mänd ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hiigelnulg ja Läänemänd · Keerdmänd ja Läänemänd ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Hiigelnulg ja Läänetsuuga · Keerdmänd ja Läänetsuuga ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Hiigelnulg ja Lähtekivim (mullateadus) · Keerdmänd ja Lähtekivim (mullateadus) ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hiigelnulg ja Mäginulg · Keerdmänd ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Hiigelnulg ja Männilised · Keerdmänd ja Männilised ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Hiigelnulg ja Muld · Keerdmänd ja Muld ·
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Hiigelnulg ja Närilised · Keerdmänd ja Närilised ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Hiigelnulg ja Okas · Keerdmänd ja Okas ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Hiigelnulg ja Okaspuulaadsed · Keerdmänd ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Hiigelnulg ja Okaspuutaimed · Keerdmänd ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Hiigelnulg ja Paljasseemnetaimed · Keerdmänd ja Paljasseemnetaimed ·
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Hiigelnulg ja Põder · Keerdmänd ja Põder ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Hiigelnulg ja Perekond (bioloogia) · Keerdmänd ja Perekond (bioloogia) ·
Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Hiigelnulg ja Pimss · Keerdmänd ja Pimss ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Hiigelnulg ja Pung · Keerdmänd ja Pung ·
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Hiigelnulg ja Puukoor · Keerdmänd ja Puukoor ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Hiigelnulg ja Ruumala · Keerdmänd ja Ruumala ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Hiigelnulg ja Seeme · Keerdmänd ja Seeme ·
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Hiigelnulg ja Seemik · Keerdmänd ja Seemik ·
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hiigelnulg ja Sitka kuusk · Keerdmänd ja Sitka kuusk ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Hiigelnulg ja Survetugevus · Keerdmänd ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Hiigelnulg ja Taimed · Keerdmänd ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Hiigelnulg ja Tüvi · Keerdmänd ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hiigelnulg ja Tihedus · Keerdmänd ja Tihedus ·
Tore nulg
Tore nulg (Abies magnifica) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hiigelnulg ja Tore nulg · Keerdmänd ja Tore nulg ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Hiigelnulg ja Tselluloos · Keerdmänd ja Tselluloos ·
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Hiigelnulg ja Vaikne ookean · Keerdmänd ja Vaikne ookean ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Hiigelnulg ja Võra · Keerdmänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Hiigelnulg ja Võrse · Keerdmänd ja Võrse ·
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Hiigelnulg ja Vegetatsiooniperiood · Keerdmänd ja Vegetatsiooniperiood ·
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Hiigelnulg ja Vulkaaniline kivim · Keerdmänd ja Vulkaaniline kivim ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hiigelnulg ja Keerdmänd ühist
- Millised on sarnasused Hiigelnulg ja Keerdmänd
Võrdlus Hiigelnulg ja Keerdmänd
Hiigelnulg on 78 suhted, samas Keerdmänd 110. Kuna neil ühist 47, Jaccard indeks on 25.00% = 47 / (78 + 110).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hiigelnulg ja Keerdmänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
