Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Ametlik keel, Aspekt (keeleteadus), Gao Jingyi, Grafeem, Guangdong, Helikõrgus, Hiina, Hiina keel, Hiina kiri, Hiina-Tiibeti keeled, Hiinlased, Hongkong, Hunan, Indoneesia, Isikuline asesõna, ISO 639, ISO 639-2, Itaalia keel, Jaapani keel, Käänamine, Keel, Keelekood, Konfutsianism, Korea keel, Ladina kiri, Latinisatsioon, Liitsõna, Malaisia, Märt Läänemets, Mõõtsõnad hiina keeles, Mitmus, Morfeem, Morfoloogia, Nimisõna, Pööramine, Pent Nurmekund, Pinyin, Prantsuse keel, Rein Raud, Sõna, Sõnajärg, Sõnamoodustus, Shanghai, Shangi dünastia, Silp, Singapur, Sufiks, Taiwan, Tallinna Ülikool, Tartu, ..., Tartu Ülikooli Kirjastus, Tegusõna, Tiibeti-Birma keeled, Toon (keeleteadus), Toonikeel, Transkriptsioon, Tuletus, Vanahiina kirjakeel, Vietnami keel, Vikerkaar (ajakiri), 15. sajand, 1997, 1998, 1999, 2003. Laienda indeks (15 rohkem) »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Hiina keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Hiina keel ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Gao Jingyi
Gao Jingyi (hiina 高晶一, pinyinis: Gāo Jīngyī, sündinud 1982) on pikka aega Eestis elanud hiina keeleteadlane.
Uus!!: Hiina keel ja Gao Jingyi · Näe rohkem »
Grafeem
Grafeem on väikseim tähendusi eristav üksus kirjakeeles.
Uus!!: Hiina keel ja Grafeem · Näe rohkem »
Guangdong
Guangdong on provints Hiina lõunaosas.
Uus!!: Hiina keel ja Guangdong · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Hiina keel ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Hiina keel ja Hiina · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Hiina keel ja Hiina keel · Näe rohkem »
Hiina kiri
Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.
Uus!!: Hiina keel ja Hiina kiri · Näe rohkem »
Hiina-Tiibeti keeled
teised Hiina-Tiibeti keeled on keelkond, kuhu kuuluvad Tiibeti-Birma keeled, hiina keeled, miao-jao keeled ja kami-tai keeled.
Uus!!: Hiina keel ja Hiina-Tiibeti keeled · Näe rohkem »
Hiinlased
Hiinlased (endanimetusel põhinevalt ka hanid; endanimetus hiina keeles traditsiooniliselt 漢, lihtsustatult 汉, pinyin'is hàn; 汉人 või 漢人 hànrén) on rahvas Ida-Aasias.
Uus!!: Hiina keel ja Hiinlased · Näe rohkem »
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Uus!!: Hiina keel ja Hongkong · Näe rohkem »
Hunan
Hunan on provints Hiinas.
Uus!!: Hiina keel ja Hunan · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Hiina keel ja Indoneesia · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Hiina keel ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
ISO 639
ISO 639 on sari rahvusvahelisi ISO standardeid keelte ja keelerühmade nimetuste esitamise kohta.
Uus!!: Hiina keel ja ISO 639 · Näe rohkem »
ISO 639-2
ISO 639-2 on standardi ISO 639 teine osa, mis esitab keelte nimetuste kolmetähelised koodid.
Uus!!: Hiina keel ja ISO 639-2 · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Hiina keel ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Hiina keel ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Uus!!: Hiina keel ja Käänamine · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Hiina keel ja Keel · Näe rohkem »
Keelekood
Keelekood on mingile keelele omistatud täheline või numbriline kood.
Uus!!: Hiina keel ja Keelekood · Näe rohkem »
Konfutsianism
Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.
Uus!!: Hiina keel ja Konfutsianism · Näe rohkem »
Korea keel
Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas, osaliselt ka Ida-Hiinas, Põhja-Korea ja Hiina piiridel.
Uus!!: Hiina keel ja Korea keel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Hiina keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Latinisatsioon
Eri viisid mandariini keele sõna latiniseerimiseks Latinisatsioon on algselt mingis muus kirjasüsteemis kirjutatud sõnade ja nimede kirjutamine ladina kirjas.
Uus!!: Hiina keel ja Latinisatsioon · Näe rohkem »
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Uus!!: Hiina keel ja Liitsõna · Näe rohkem »
Malaisia
Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias.
Uus!!: Hiina keel ja Malaisia · Näe rohkem »
Märt Läänemets
Märt Läänemets (sündinud 14. juulil 1962 Avinurmes) on eesti orientalist.
Uus!!: Hiina keel ja Märt Läänemets · Näe rohkem »
Mõõtsõnad hiina keeles
Mõõtsõnadel (量词 / 量詞, liàngcí) on mandariini hiina keeles ühendav funktsioon.
Uus!!: Hiina keel ja Mõõtsõnad hiina keeles · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Hiina keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Hiina keel ja Morfeem · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Hiina keel ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Hiina keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Uus!!: Hiina keel ja Pööramine · Näe rohkem »
Pent Nurmekund
Pent Nurmekund (detsembrini 1936 Arthur Roosmann; 16. detsember 1906 Kilingi vald, Pärnumaa – 28. detsember 1996 Tartu) oli eesti keeleteadlane, polüglott, orientalist ja mulgi murdeluuletaja; mag.
Uus!!: Hiina keel ja Pent Nurmekund · Näe rohkem »
Pinyin
Diakriitilised märgid toonide märkimiseks Pinyin (拼音 pīnyīn) on hiina keele omaladina transliteratsioon Hiina Rahvavabariigis.
Uus!!: Hiina keel ja Pinyin · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Hiina keel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Rein Raud
Rein Raud 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Rein Raud 2007. aastal Rein Raud (sündinud 21. detsembril 1961 Tallinnas) on eesti kirjanik, kultuuriteoreetik ja japanist.
Uus!!: Hiina keel ja Rein Raud · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Hiina keel ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Hiina keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Hiina keel ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »
Shanghai
Shanghai kaart aastast 1935 Shanghai (hiina 上海, pinyin Shànghǎi; ''wu'' keeles Zaonhe; ''wu'' keele Shanghai murdes Zånhae) on rahvaarvult suurim Hiina linn, Shanghai Shi keskus.
Uus!!: Hiina keel ja Shanghai · Näe rohkem »
Shangi dünastia
Shangi riigi ala Shangi riigi ala Shangi dünastia (商朝) oli Vana-Hiina ajaloo teine dünastia.
Uus!!: Hiina keel ja Shangi dünastia · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Hiina keel ja Silp · Näe rohkem »
Singapur
Õhtu saabumine Singapuris, Lau Pa Satis Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel.
Uus!!: Hiina keel ja Singapur · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Hiina keel ja Sufiks · Näe rohkem »
Taiwan
Taiwan, ametlikult Hiina Vabariik, tuntud ka kui rahvuslik Hiina, on Taiwani saart ja lähisaari valitsev, Hiina Rahvavabariigist sõltumatu riik.
Uus!!: Hiina keel ja Taiwan · Näe rohkem »
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Hiina keel ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Hiina keel ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Hiina keel ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Hiina keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tiibeti-Birma keeled
Tiibeti-Birma keelte leviala Tiibeti-Birma keeled on Hiina-Tiibeti keelkonna haru, kuhu kuulub 389 keelt, mida kõneldakse piirkondades Tiibeti kiltmaast põhjas kuni Malai poolsaareni lõunas, Pakistanist läänes kuni Vietnamini idas.
Uus!!: Hiina keel ja Tiibeti-Birma keeled · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Hiina keel ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Uus!!: Hiina keel ja Toonikeel · Näe rohkem »
Transkriptsioon
Transkriptsioon on ümberkirjutus või ümberkirjutamine (transkribeerimine).
Uus!!: Hiina keel ja Transkriptsioon · Näe rohkem »
Tuletus
Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna.
Uus!!: Hiina keel ja Tuletus · Näe rohkem »
Vanahiina kirjakeel
Klassikaline hiina keel ehk vanahiina kirjakeel (文言, wenyan, wényán; 文言文, wenyanwen, wényánwén) on hiina keele vorm, milles Hiinas kirjutati 20. sajandi alguseni.
Uus!!: Hiina keel ja Vanahiina kirjakeel · Näe rohkem »
Vietnami keel
Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.
Uus!!: Hiina keel ja Vietnami keel · Näe rohkem »
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Uus!!: Hiina keel ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Hiina keel ja 15. sajand · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Hiina keel ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Hiina keel ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Hiina keel ja 1999 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Hiina keel ja 2003 · Näe rohkem »
