Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Aserbaidžaan, Aserbaidžaani keel, Aserbaidžaanlased, Bakuu, Buduhhi keel, Häälik, ISO 639-3, Kaashäälik, Kaukaasia keeled, Kääne, Keel, Keelekood, Kirillitsa, Kirjakeel, Ladina kiri, Laki keel, Lesgi keel, Ligatuur, Moskva ülikool, Ә, Suur nõukogude entsüklopeedia, К, П, О, А, Н, Р, С, Т, У, Ф, Х, Ц, Ч, Ш, Ъ, Ы, Э, М, И, Ж, З, Б, В, Г, Д, Е, Л, Й, 1991, ..., 2007. Laienda indeks (1 rohkem) »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Hinalugi keel ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Aserbaidžaani keel
pisi Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka.
Uus!!: Hinalugi keel ja Aserbaidžaani keel · Näe rohkem »
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Uus!!: Hinalugi keel ja Aserbaidžaanlased · Näe rohkem »
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Hinalugi keel ja Bakuu · Näe rohkem »
Buduhhi keel
Buduhhi keel (buduhhi keeles будад мез) on nahhi-Dagestani keelkonda kuuluv Kaukaasia keel, mida kõnelevad buduhhid Aserbaidžaanis Buduhhi külas ja paaris naaberkülas.
Uus!!: Hinalugi keel ja Buduhhi keel · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Hinalugi keel ja Häälik · Näe rohkem »
ISO 639-3
ISO 639-3 on rahvusvaheline standard ISO 639 sarjas.
Uus!!: Hinalugi keel ja ISO 639-3 · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Hinalugi keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaukaasia keeled
Kaukaasia keeled on osa Kaukaasias kõneldavatest keeltest, mis jagunevad kartveli, abhaasi-adõgee ja nahhi-Dagestani keelkonna vahel.
Uus!!: Hinalugi keel ja Kaukaasia keeled · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Hinalugi keel ja Kääne · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Hinalugi keel ja Keel · Näe rohkem »
Keelekood
Keelekood on mingile keelele omistatud täheline või numbriline kood.
Uus!!: Hinalugi keel ja Keelekood · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Hinalugi keel ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Hinalugi keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Laki keel
Laki keel (laki лакку маз) on nahhi-dagestani rühma kuuluv Kaukaasia keel, mida kõnelevad lakid.
Uus!!: Hinalugi keel ja Laki keel · Näe rohkem »
Lesgi keel
Lesgi keel (lesgi keeles лезги чӀал) on Kagu-Dagestani rühma kuuluv Kaukaasia keel, mida kõnelevad lesgid.
Uus!!: Hinalugi keel ja Lesgi keel · Näe rohkem »
Ligatuur
*Ligatuur on meditsiinis niit veresoonte sidumiseks.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ligatuur · Näe rohkem »
Moskva ülikool
Moskva ülikool (vene keeles Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова (M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool), täisnimetus Федеральное государственное бюджетное образовательное учреждение высшего образования "Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова", lühend MRÜ, vene keeles МГУ) on kõrgem õppeasutus Venemaal Moskvas, Venemaa suurim ülikool.
Uus!!: Hinalugi keel ja Moskva ülikool · Näe rohkem »
Ә
Ә (ә) on täht, mida kasutati ja kasutatakse ä-hääliku märkimiseks endise Nõukogude Liidu alal elavate turgi rahvaste kirillitsal põhinevates tähestikes.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ә · Näe rohkem »
Suur nõukogude entsüklopeedia
"Suure nõukogude entsüklopeedia" (БСЭ) 2. trüki köiteid "Suure nõukogude entsüklopeedia" (БСЭ) 2. trüki 1. köite tiitelleht "Suur nõukogude entsüklopeedia" (vene keeles Большая советская энциклопедия) on peamine ja suurim Nõukogude Liidus välja antud universaalentsüklopeedia.
Uus!!: Hinalugi keel ja Suur nõukogude entsüklopeedia · Näe rohkem »
К
К (к) on kirillitsa täht, mis hääldub /k/.
Uus!!: Hinalugi keel ja К · Näe rohkem »
П
П (п) on kirillitsa täht, mis hääldub /p/ ja millele ladina tähestikus vastab P. Täht loodi kreeka tähe Π (pii) eeskujul.
Uus!!: Hinalugi keel ja П · Näe rohkem »
О
О (о) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja О · Näe rohkem »
А
A (а) on kirillitsa täht, mis hääldub /a/.
Uus!!: Hinalugi keel ja А · Näe rohkem »
Н
Н (н) on kirillitsa täht, mis enamasti tähistab alveolaarset nasaali /n/.
Uus!!: Hinalugi keel ja Н · Näe rohkem »
Р
Р (р) on kirillitsa täht, mis hääldub /r/.
Uus!!: Hinalugi keel ja Р · Näe rohkem »
С
С (с) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja С · Näe rohkem »
Т
Т suur ja väiketäht vene käsitsi kirjutatud kursiivis. Т (т, kursiivis Т т) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja Т · Näe rohkem »
У
У (у, kursiivis У у) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja У · Näe rohkem »
Ф
Ф (ф) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ф · Näe rohkem »
Х
Х (х) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles helitu velaarse frikatiivina /x/.
Uus!!: Hinalugi keel ja Х · Näe rohkem »
Ц
Ц (ц) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles helitu alveolaarse afrikaadina /t͡s/.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ц · Näe rohkem »
Ч
Ч (ч) on kirillitsa täht, mis tavaliselt märgib helitut postalveolaarset afrikaati /tʃ/ (/tš/).
Uus!!: Hinalugi keel ja Ч · Näe rohkem »
Ш
Ш (ш) (loetakse "šaa") on kirillitsa täht, mis esineb kõikide kirillitsal põhinevates slaavi keelte tähestikkudes (bulgaaria tähestikus, vene tähestikus, valgevene tähestikus, ukraina tähestikus, serbia tähestikus ja makedoonia tähestikus) ning mõne mitteslaavi keele tähestikus.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ш · Näe rohkem »
Ъ
Ъ (ъ) (vene keeles твёрдый знак (tvjordõi znak) 'kõva märk') on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ъ · Näe rohkem »
Ы
Ы (ы) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles ümardamata kõrge keskvokaalina /ɨ/.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ы · Näe rohkem »
Э
Э (э) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles ümardamata keskkõrge eesvokaalina /e/.
Uus!!: Hinalugi keel ja Э · Näe rohkem »
М
М (м) on kirillitsa täht, mis hääldub /m/.
Uus!!: Hinalugi keel ja М · Näe rohkem »
И
И (и, kursiivis И и) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja И · Näe rohkem »
Ж
Ж (ж) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja Ж · Näe rohkem »
З
З (з) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja З · Näe rohkem »
Б
Б (б) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja Б · Näe rohkem »
В
В (в) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja В · Näe rohkem »
Г
Г (г) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja Г · Näe rohkem »
Д
Д (väiketäht д; kursiivis Д д) on kirillitsa täht, mis tavaliselt hääldub kui heliline /d/.
Uus!!: Hinalugi keel ja Д · Näe rohkem »
Е
Е (е) on kirillitsa täht.
Uus!!: Hinalugi keel ja Е · Näe rohkem »
Л
Л (л) on kirillitsa täht, mis hääldub l. Vene ja valgevene tähestikus on see 13.
Uus!!: Hinalugi keel ja Л · Näe rohkem »
Й
Й (й) kirillitsa täht, mis hääldub /j/ ja millele ladina tähestikus vastab J. Kategooria:Kirillitsa tähed.
Uus!!: Hinalugi keel ja Й · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Hinalugi keel ja 1991 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Hinalugi keel ja 2007 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kjj.
