Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hingamine ja Süda
Hingamine ja Süda on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Hingamiskeskus, Hingetoru, Kahepaiksed, Kapillaar (anatoomia), Kopskalad, Kopsud, Lõpused, Rakk, Selgroogsed, Talveuni, Vahelihas.
Hingamiskeskus
Hingamiskeskus on organismi peaajus (täpsemalt piklikus ajus) paiknev närvirakkude rühm, mis reguleerib hingamist.
Hingamine ja Hingamiskeskus · Hingamiskeskus ja Süda ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingamine ja Hingetoru · Hingetoru ja Süda ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Hingamine ja Kahepaiksed · Kahepaiksed ja Süda ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Hingamine ja Kapillaar (anatoomia) · Kapillaar (anatoomia) ja Süda ·
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Hingamine ja Kopskalad · Kopskalad ja Süda ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Hingamine ja Kopsud · Kopsud ja Süda ·
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Hingamine ja Lõpused · Lõpused ja Süda ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Hingamine ja Rakk · Rakk ja Süda ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Hingamine ja Selgroogsed · Süda ja Selgroogsed ·
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Hingamine ja Talveuni · Süda ja Talveuni ·
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hingamine ja Süda ühist
- Millised on sarnasused Hingamine ja Süda
Võrdlus Hingamine ja Süda
Hingamine on 82 suhted, samas Süda 215. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 3.70% = 11 / (82 + 215).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hingamine ja Süda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
