Kiiremini kui brauser!
82 suhted: Aadam, Aerobioos, Ajutüvi, Ammoniaak, Anaerobioos, Anaeroobne hingamine, Angerjas, Argoon, Atmosfäärirõhk, Atsetoon, Bohri efekt, Bronh, C3-taimed, Elektriangerjas, Enesetapp, Etanool, Eufooria, Eukarüoodid, Gaas, Gaasivahetus, Haigutamine, Hailaadsed, Hapnik, Hapniku toksilisus, Hüpoksia, Heelium, Hingamiselund, Hingamiskeskus, Hingetoru, Jooga, Kahepaiksed, Kapillaar (anatoomia), Katabolism, Kõne, Kõri, Kessoontõbi, Kopskalad, Kopsualveool, Kopsud, Lämmastik, Lõpused, Luksumine, Luukalad, Mahuprotsent, Mägihaigus, Meditatsioon, Metanool, Mitokonder, Naer, Neel, ..., Nina, Oksüdatsioon, Organism, Piibel, Piimhape, Piklikaju, Puhkpillid, Rakk, Rakuhingamine, Refleks, Säga, Süsihape, Süsihappegaas, Sõõrmed, Seedekulgla, Selgroogsed, Skafander, Sukeldumine, Sukeldumisrefleks, Suu, Suveuni, Taiji, Talveuni, Tsitraaditsükkel, Ujumine, Vahelihas, Valgushingamine, Valuvaigisti, Vesi, Vesinik, Vesinikeksponent, Vingugaas. Laienda indeks (32 rohkem) »
Aadam
AadamJan van Eyck, detail Genti altarilt Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.
Uus!!: Hingamine ja Aadam · Näe rohkem »
Aerobioos
Aerobioos ehk oksübioos on elu keskkonnas, kus leidub vaba (molekulaarset) hapnikku.
Uus!!: Hingamine ja Aerobioos · Näe rohkem »
Ajutüvi
Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.
Uus!!: Hingamine ja Ajutüvi · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Hingamine ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Anaerobioos
Anaerobioos ehk anoksübioos on elu keskkonnas, kus puudub vaba hapnik (O2).
Uus!!: Hingamine ja Anaerobioos · Näe rohkem »
Anaeroobne hingamine
Anaeroobne hingamine (ka mineraalne hingamine) on vaba hapnikuta (anaeroobses) keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamisviis.
Uus!!: Hingamine ja Anaeroobne hingamine · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Hingamine ja Angerjas · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Hingamine ja Argoon · Näe rohkem »
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Uus!!: Hingamine ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Uus!!: Hingamine ja Atsetoon · Näe rohkem »
Bohri efekt
Bohri efekt on hemoglobiini omadus, mida kirjeldas esimesena Christian Bohr (füüsik Niels Bohri isa) 1904.
Uus!!: Hingamine ja Bohri efekt · Näe rohkem »
Bronh
Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.
Uus!!: Hingamine ja Bronh · Näe rohkem »
C3-taimed
C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.
Uus!!: Hingamine ja C3-taimed · Näe rohkem »
Elektriangerjas
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) on röövkala Lõuna-Ameerika vetes.
Uus!!: Hingamine ja Elektriangerjas · Näe rohkem »
Enesetapp
Enesetappude statistika Euroopas. Toodud on riigid, kus enesetappude suhtarv on kõige suurem Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mille on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustanud ohver ise.
Uus!!: Hingamine ja Enesetapp · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Hingamine ja Etanool · Näe rohkem »
Eufooria
Eufooria on intensiivne kõrgenenud meeleolu, millega sageli kaasneb kõrgenenud enesehinnang.
Uus!!: Hingamine ja Eufooria · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Hingamine ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Hingamine ja Gaas · Näe rohkem »
Gaasivahetus
Gaasivahetus on protsess, mille läbi toimub gaaside (hapniku ja CO2) vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
Uus!!: Hingamine ja Gaasivahetus · Näe rohkem »
Haigutamine
Jaaguar haigutamas Haigutamine ehk haigutus on tahtmatu sügav lahtise suuga hingamisliigutus unisusest, väsimusest või igavusest.
Uus!!: Hingamine ja Haigutamine · Näe rohkem »
Hailaadsed
Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Uus!!: Hingamine ja Hailaadsed · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Hingamine ja Hapnik · Näe rohkem »
Hapniku toksilisus
Teise maailmasõja ajal tehti palju hapniku toksilisuse katseid ka inimese peal. Aastatel 1942–1943 viis nt Suurbritannia valitsus läbi ulatuslikke katseid sukeldujate peal. Nad pandi kambrisse, mille rõhk oli 3,7 baari ning neil lasti hingata 100% hapnikku (õhus on 21 mahu% O2) Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku (O2) kahjustav toime organismide elutegevusele.
Uus!!: Hingamine ja Hapniku toksilisus · Näe rohkem »
Hüpoksia
Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.
Uus!!: Hingamine ja Hüpoksia · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Hingamine ja Heelium · Näe rohkem »
Hingamiselund
Hingamiselund ehk hingamisorgan on mis tahes looma enamasti spetsialiseerunud elund, mille kaudu toimub CO2 ja hapniku vahetus (gaasivahetus) organismis.
Uus!!: Hingamine ja Hingamiselund · Näe rohkem »
Hingamiskeskus
Hingamiskeskus on organismi peaajus (täpsemalt piklikus ajus) paiknev närvirakkude rühm, mis reguleerib hingamist.
Uus!!: Hingamine ja Hingamiskeskus · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Hingamine ja Hingetoru · Näe rohkem »
Jooga
Jooga (sanskriti keeles योग yoga ‘ike, rakend, ühendus’, ka 'pingutus' või 'töö'; tiibeti keeles rnal byor; hiina keeles 瑜伽 yuqie; jaapani keeles yuga) on india õpetustes filosoofia ja süsteem vaimseks arenguks ja vabanemiseks.
Uus!!: Hingamine ja Jooga · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Hingamine ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Hingamine ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Katabolism
Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
Uus!!: Hingamine ja Katabolism · Näe rohkem »
Kõne
MRT Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.
Uus!!: Hingamine ja Kõne · Näe rohkem »
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Uus!!: Hingamine ja Kõri · Näe rohkem »
Kessoontõbi
Kessoontõbi ehk dekompressioontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda.
Uus!!: Hingamine ja Kessoontõbi · Näe rohkem »
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Uus!!: Hingamine ja Kopskalad · Näe rohkem »
Kopsualveool
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.
Uus!!: Hingamine ja Kopsualveool · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Hingamine ja Kopsud · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Hingamine ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Hingamine ja Lõpused · Näe rohkem »
Luksumine
''Pulmones'' – kopsud Luksumine on inimese kehas rinnaõõnt kõhuõõnest eraldava diafragma ärrituse tagajärg.
Uus!!: Hingamine ja Luksumine · Näe rohkem »
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Uus!!: Hingamine ja Luukalad · Näe rohkem »
Mahuprotsent
Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) mahulist protsendimäära aines.
Uus!!: Hingamine ja Mahuprotsent · Näe rohkem »
Mägihaigus
Mägihaigus (ka mägitõbi, mäehaigus) on tervisehäire, mida põhjustab hapniku vähesus kõrgel mägedes viibimisel.
Uus!!: Hingamine ja Mägihaigus · Näe rohkem »
Meditatsioon
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks ja rakendamiseks.
Uus!!: Hingamine ja Meditatsioon · Näe rohkem »
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Uus!!: Hingamine ja Metanool · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Hingamine ja Mitokonder · Näe rohkem »
Naer
Lapsed hakkavad naerma tavaliselt neljandal elukuul Naer on inimesel jt imetajatel harilikult lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada ehk naermine.
Uus!!: Hingamine ja Naer · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Hingamine ja Neel · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Hingamine ja Nina · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Hingamine ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Hingamine ja Organism · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Hingamine ja Piibel · Näe rohkem »
Piimhape
L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.
Uus!!: Hingamine ja Piimhape · Näe rohkem »
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Uus!!: Hingamine ja Piklikaju · Näe rohkem »
Puhkpillid
Erke Puhkpillid ehk aerofonid on laiemas tähenduses muusikainstrumendid, mille heli tekib õhusamba võnkumisel.
Uus!!: Hingamine ja Puhkpillid · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Hingamine ja Rakk · Näe rohkem »
Rakuhingamine
Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.
Uus!!: Hingamine ja Rakuhingamine · Näe rohkem »
Refleks
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Uus!!: Hingamine ja Refleks · Näe rohkem »
Säga
Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Hingamine ja Säga · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Hingamine ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Hingamine ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Uus!!: Hingamine ja Sõõrmed · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Hingamine ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Hingamine ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Skafander
Astronaut Michael Fincke skafandris avakosmoses Skafander on suletav tehiskeskkond, mille eesmärk on kaitsta astronauti avakosmoses valitsevate tingimuste eest.
Uus!!: Hingamine ja Skafander · Näe rohkem »
Sukeldumine
Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.
Uus!!: Hingamine ja Sukeldumine · Näe rohkem »
Sukeldumisrefleks
Sukeldumisrefleks on refleks, mis muudab tavaliselt õhukeskkonnas viibiva looma elutegevust nii, et tal on võimalik kauem vee all olla.
Uus!!: Hingamine ja Sukeldumisrefleks · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Hingamine ja Suu · Näe rohkem »
Suveuni
sarikalise vartel Suveuni ehk estivatsioon on loomade puhkeseisund, mis võimaldab üle elada (erinevalt talveunest) looma elukeskkonnas teatud perioodil vältavat kuuma ja enamasti toiduvaest aega.
Uus!!: Hingamine ja Suveuni · Näe rohkem »
Taiji
Taiji (ka tai chi; hiina keeles tàijíquán) on nn sisemine Hiina võitluskunsti stiil, mis on tuntud oma aeglaste rahulike liigutuste ja tervisliku mõju poolest.
Uus!!: Hingamine ja Taiji · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Hingamine ja Talveuni · Näe rohkem »
Tsitraaditsükkel
Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Uus!!: Hingamine ja Tsitraaditsükkel · Näe rohkem »
Ujumine
Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.
Uus!!: Hingamine ja Ujumine · Näe rohkem »
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Uus!!: Hingamine ja Vahelihas · Näe rohkem »
Valgushingamine
Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi.
Uus!!: Hingamine ja Valgushingamine · Näe rohkem »
Valuvaigisti
Valuvaigistid ehk analgeetikumid (analgeticum; remedium analgeticum) on rühm ravimeid, mille ülesanne on leevendada valuaistingut või see kõrvaldada, ideaalis mõjutamata muid funktsioone.
Uus!!: Hingamine ja Valuvaigisti · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Hingamine ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Hingamine ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Hingamine ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Hingamine ja Vingugaas · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aeroobne hingamine, Aeroobne respiratsioon, Hapnikuhingamine, Respiratsioon.
