Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hormoonid ja Maolised
Hormoonid ja Maolised on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Androgeenid, Elund, Geen, Glükokortikosteroidid, Hüpotalamus, Imetajad, Kaksteistsõrmiksool, Käbikeha, Kõhunääre, Kõrvalkilpnääre, Kilpnääre, Kilpnäärmehormoonid, Kude, Lümfisüsteem, Magu, Maks, Munandid, Munasari, Näärmed, Neerud, Neerupealis, Peensool, Platsenta, Rakk, Süda, Sisenõrenäärmed, Sugunääre, Tüümus.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Hormoonid · Ajuripats ja Maolised ·
Androgeenid
Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.
Androgeenid ja Hormoonid · Androgeenid ja Maolised ·
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Elund ja Hormoonid · Elund ja Maolised ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Hormoonid · Geen ja Maolised ·
Glükokortikosteroidid
Kortisooli keemiline struktuur Glükokortikoidid (ka glükokortikosteroidid) on looduslike steroidhormoonide (kortisool, kortikosteroon, kortisoon jt) rühma nimetus, mida sünteesitakse kolesteroolist ja mida eritavad märkmisväärselt neerupealise koore rakud (vähem tüümuse rakud) ning mis seonduvad enamiku selgroogsete loomade rakkude sees paiknevate glükokortikoid retseptoritega ja evivad keharakkudes teatud metaboolseid, põletikuvastaseid ja immunosupressiivseid toimeid.
Glükokortikosteroidid ja Hormoonid · Glükokortikosteroidid ja Maolised ·
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Hüpotalamus ja Hormoonid · Hüpotalamus ja Maolised ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Hormoonid ja Imetajad · Imetajad ja Maolised ·
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Hormoonid ja Kaksteistsõrmiksool · Kaksteistsõrmiksool ja Maolised ·
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Hormoonid ja Käbikeha · Käbikeha ja Maolised ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Hormoonid ja Kõhunääre · Kõhunääre ja Maolised ·
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Hormoonid ja Kõrvalkilpnääre · Kõrvalkilpnääre ja Maolised ·
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Hormoonid ja Kilpnääre · Kilpnääre ja Maolised ·
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.
Hormoonid ja Kilpnäärmehormoonid · Kilpnäärmehormoonid ja Maolised ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Hormoonid ja Kude · Kude ja Maolised ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Hormoonid ja Lümfisüsteem · Lümfisüsteem ja Maolised ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Hormoonid ja Magu · Magu ja Maolised ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Hormoonid ja Maks · Maks ja Maolised ·
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Hormoonid ja Munandid · Maolised ja Munandid ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Hormoonid ja Munasari · Maolised ja Munasari ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Hormoonid ja Näärmed · Maolised ja Näärmed ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Hormoonid ja Neerud · Maolised ja Neerud ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Hormoonid ja Neerupealis · Maolised ja Neerupealis ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Hormoonid ja Peensool · Maolised ja Peensool ·
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Hormoonid ja Platsenta · Maolised ja Platsenta ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Hormoonid ja Rakk · Maolised ja Rakk ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Hormoonid ja Süda · Maolised ja Süda ·
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Hormoonid ja Sisenõrenäärmed · Maolised ja Sisenõrenäärmed ·
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Hormoonid ja Sugunääre · Maolised ja Sugunääre ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hormoonid ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Hormoonid ja Maolised
Võrdlus Hormoonid ja Maolised
Hormoonid on 68 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 3.98% = 29 / (68 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hormoonid ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
