Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) vs. Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik). Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.

Sarnasusi Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Dalmaatsia, Dalmaatsia kuningriik, Franz Joseph I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia lipp, Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Istria, István Püha krooni maad, Jugoslaavia, Katoliku kirik, Kolmikkuningriik, Saksa keel, Sakslased, Serblased, Slavoonia kuningriik, Slovakid, Tšehhid, Tsisleitaania, Ungari keel, Ungari kuningriik, Ungarlased, Zagreb, Zagrebi Ülikool.

Austria-Ungari

| nimi.

Austria-Ungari ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Austria-Ungari ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Austria-Ungari kompromiss

Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.

Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Dalmaatsia ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Dalmaatsia ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Dalmaatsia kuningriik

Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918).

Dalmaatsia kuningriik ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Dalmaatsia kuningriik ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Franz Joseph I

Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.

Franz Joseph I ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Franz Joseph I ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Horvaadi keel

Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.

Horvaadi keel ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Horvaadi keel ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Horvaadid

Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.

Horvaadid ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Horvaadid ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Horvaatia ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Horvaatia ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Horvaatia lipp

Horvaatia lipp Horvaatia lipp on Horvaatia ametlik lipp.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia lipp · Horvaatia lipp ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Zagrebis (foto 2006) Akadeemia palee Zagrebis (foto enne 1900) Akadeemia loomise eestvedaja piiskop Josip Juraj Strossmayer Akadeemia välisliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetikNobeli keemiaauhinna laureaat Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (horvaadi keeles Hrvatska akademija znanosti i umjetnosti; akronüüm HAZU) on Horvaatia teaduste akadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Istria

400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Istria · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Istria · Näe rohkem »

István Püha krooni maad

Komitaatide kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja István Püha krooni maad · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad · Näe rohkem »

Jugoslaavia

Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Jugoslaavia · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Jugoslaavia · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Katoliku kirik · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kolmikkuningriik

Dalmaatsia kuningriigiga kunagi Kolmikkuningriik (horvaadi: Trojedna kraljevina) oli mõiste, mida propageerisid 19.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Kolmikkuningriik · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Kolmikkuningriik · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Saksa keel · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Sakslased · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Sakslased · Näe rohkem »

Serblased

Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Serblased · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serblased · Näe rohkem »

Slavoonia kuningriik

Slavoonia kuningriik aastal 1849 Slavoonia kuningriik (horvaadi Kraljevina Slavonija; saksa Königreich Slawonien; ladina Regnum Sclavoniae; ungari Szlavón Királyság) oli Habsburgide monarhia ja Austria keisririigi provints, mis eksisteeris aastatel 1699 kuni 1868.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Slavoonia kuningriik · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Slovakid

Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Slovakid · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slovakid · Näe rohkem »

Tšehhid

+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Tšehhid · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tšehhid · Näe rohkem »

Tsisleitaania

Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Tsisleitaania · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tsisleitaania · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Ungari keel · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari keel · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Ungari kuningriik · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Ungarlased · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungarlased · Näe rohkem »

Zagreb

Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Zagreb · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zagreb · Näe rohkem »

Zagrebi Ülikool

Ülikooli hoone Zagrebi Ülikool (horvaadi keeles Sveučilište u Zagrebu) on ülikool Horvaatias Zagrebis; ühtlasi riigi suurim ülikool.

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Zagrebi Ülikool · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zagrebi Ülikool · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Horvaatia kuningriik (Habsburgide) on 84 suhted, samas Horvaatia-Slavoonia kuningriik 54. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 19.57% = 27 / (84 + 54).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Horvaatia kuningriik (Habsburgide) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »