Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Index Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.

54 suhted: Austria keiser, Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Dalmaatsia, Dalmaatsia kuningriik, Esimene maailmasõda, Franz Joseph I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia lipp, Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Istria, István Püha krooni maad, Itaallased, Josip Broz Tito, Jugoslaavia, Jugoslaavia Kuningriik, Karl I (Austria-Ungari), Katoliku kirik, Kolmikkuningriik, Konstitutsiooniline monarhia, Lijepa naša domovino, Marssal, Nüüdisaegsed olümpiamängud, Osijek, Parlament, Protestantism, Saksa keel, Sakslased, Serbia, Serbia Õigeusu Kirik, Serbia Kuningriik, Serblased, Slaavlased, Slavoonia kuningriik, Slovakid, Sloveenid, Srem, Tšehhid, Tóth, Transleitaania, Tsisleitaania, Ungari keel, Ungari kuningriik, Ungarlased, Uniaadikirik, Vinkovci, Zadar, ..., Zagreb, Zagrebi Ülikool, Zaprešić, Zemun. Laienda indeks (4 rohkem) »

Austria keiser

Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Austria keiser · Näe rohkem »

Austria-Ungari

| nimi.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Austria-Ungari · Näe rohkem »

Austria-Ungari kompromiss

Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Austria-Ungari kompromiss · Näe rohkem »

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Dalmaatsia · Näe rohkem »

Dalmaatsia kuningriik

Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918).

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Dalmaatsia kuningriik · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Franz Joseph I

Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Franz Joseph I · Näe rohkem »

Horvaadi keel

Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaadi keel · Näe rohkem »

Horvaadid

Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaadid · Näe rohkem »

Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (Habsburgide)

Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Näe rohkem »

Horvaatia lipp

Horvaatia lipp Horvaatia lipp on Horvaatia ametlik lipp.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia lipp · Näe rohkem »

Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Zagrebis (foto 2006) Akadeemia palee Zagrebis (foto enne 1900) Akadeemia loomise eestvedaja piiskop Josip Juraj Strossmayer Akadeemia välisliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetikNobeli keemiaauhinna laureaat Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (horvaadi keeles Hrvatska akademija znanosti i umjetnosti; akronüüm HAZU) on Horvaatia teaduste akadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Istria

400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Istria · Näe rohkem »

István Püha krooni maad

Komitaatide kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja István Püha krooni maad · Näe rohkem »

Itaallased

Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Itaallased · Näe rohkem »

Josip Broz Tito

Josip Broz Tito 1961 Josip Broz Tito (sünninimi Josip Broz; 7. mai 1892 Kumrovec – 4. mai 1980 Ljubljana) oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943–1980.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Josip Broz Tito · Näe rohkem »

Jugoslaavia

Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Jugoslaavia · Näe rohkem »

Jugoslaavia Kuningriik

Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Jugoslaavia Kuningriik · Näe rohkem »

Karl I (Austria-Ungari)

Karl I (17. august 1887 Persenbeugi loss, Persenbeug-Gottsdorf, Alam-Austria, Austria-Ungari – 1. aprill 1922 Funchal, Madeira, Portugal) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Károly IV) aastail 1916–1918.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Karl I (Austria-Ungari) · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kolmikkuningriik

Dalmaatsia kuningriigiga kunagi Kolmikkuningriik (horvaadi: Trojedna kraljevina) oli mõiste, mida propageerisid 19.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Kolmikkuningriik · Näe rohkem »

Konstitutsiooniline monarhia

Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Konstitutsiooniline monarhia · Näe rohkem »

Lijepa naša domovino

Lijepa naša domovino ("Meie kaunis kodumaa") on Horvaatia riigihümn.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Lijepa naša domovino · Näe rohkem »

Marssal

Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Marssal · Näe rohkem »

Nüüdisaegsed olümpiamängud

Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Nüüdisaegsed olümpiamängud · Näe rohkem »

Osijek

Osijek on linn Horvaatia idaosas, Osijeki-Baranja maakonna keskus.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Osijek · Näe rohkem »

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Parlament · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Protestantism · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Sakslased · Näe rohkem »

Serbia

Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serbia · Näe rohkem »

Serbia Õigeusu Kirik

Serbia Õigeusu Kirik (serbia keeles Српска православна црква) ehk Serbia Patriarhaat on üks autokefaalsetest õigeusu kirkutest.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serbia Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Serbia Kuningriik

Serbia Kuningriik (serbia: Краљевина Србија / Kraljevina Srbija) loodi, kui Serbia vürstkonna valitseja, vürst Milan Obrenović krooniti aastal 1882 kuningaks.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serbia Kuningriik · Näe rohkem »

Serblased

Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Serblased · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slaavlased · Näe rohkem »

Slavoonia kuningriik

Slavoonia kuningriik aastal 1849 Slavoonia kuningriik (horvaadi Kraljevina Slavonija; saksa Königreich Slawonien; ladina Regnum Sclavoniae; ungari Szlavón Királyság) oli Habsburgide monarhia ja Austria keisririigi provints, mis eksisteeris aastatel 1699 kuni 1868.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Slovakid

Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Slovakid · Näe rohkem »

Sloveenid

Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Sloveenid · Näe rohkem »

Srem

Srem on viljakas piirkond Doonau ja Sava jõe vahel.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Srem · Näe rohkem »

Tšehhid

+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tšehhid · Näe rohkem »

Tóth

Tóth on ungari perekonnanimi.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tóth · Näe rohkem »

Transleitaania

Transleitaania (roheline) Austria-Ungaris, mille muud osad olid Tsisleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Austri-Ungari kroonimaad,'''Transleitaania''': 16. Ungari, 17. Horvaatia-Slavoonia Transleitaania oli mitteametlik nimi 1867.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Transleitaania · Näe rohkem »

Tsisleitaania

Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tsisleitaania · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari keel · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungarlased · Näe rohkem »

Uniaadikirik

Uniaadikirik on ajalooline kirik Poola-Leedu aladel, mis ühendas Lääne-Ukraina õigeusklikud Bresti uniooniga 1596.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Uniaadikirik · Näe rohkem »

Vinkovci

Vinkovci on linn Horvaatias Slavoonias Vukovari-Srijemi maakonnas.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Vinkovci · Näe rohkem »

Zadar

Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zadar · Näe rohkem »

Zagreb

Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zagreb · Näe rohkem »

Zagrebi Ülikool

Ülikooli hoone Zagrebi Ülikool (horvaadi keeles Sveučilište u Zagrebu) on ülikool Horvaatias Zagrebis; ühtlasi riigi suurim ülikool.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zagrebi Ülikool · Näe rohkem »

Zaprešić

Zaprešić on linn Horvaatias Zagrebi maakonnas.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zaprešić · Näe rohkem »

Zemun

Belgradile avanev vaade Zemunis asuvast Gardoši tornist, vasakul Doonau jõgi Linnaosa Belgradi kaardil Zemun (serbia keeles Земун) on tänapäeval Belgradi linnaosa.

Uus!!: Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Zemun · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Horvaatia-Slavoonia Kuningriik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »