Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Alföld, Austria-Ungari, Basileios II, Bütsants, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaarlased, Doonau, Drava, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Frangid, Glagoolitsa, Herakleios I, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, Katoliku kirik, Kesk-Euroopa, Normannid, Pannoonia, Serblased, Slaavlased, Ungarlased, Veneetsia vabariik.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Aadria meri ja Lõunaslaavlased ·
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Alföld ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Alföld ja Lõunaslaavlased ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Austria-Ungari ja Lõunaslaavlased ·
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Basileios II ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Basileios II ja Lõunaslaavlased ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Bütsants ja Lõunaslaavlased ·
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Bosnia ja Hertsegoviina ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Bosnia ja Hertsegoviina ja Lõunaslaavlased ·
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Bulgaarlased ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Bulgaarlased ja Lõunaslaavlased ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Doonau ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Doonau ja Lõunaslaavlased ·
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Drava ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Drava ja Lõunaslaavlased ·
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Lõunaslaavlased ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Frangid ja Lõunaslaavlased ·
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Glagoolitsa ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Glagoolitsa ja Lõunaslaavlased ·
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Herakleios I ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Herakleios I ja Lõunaslaavlased ·
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Horvaadi keel ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Horvaadi keel ja Lõunaslaavlased ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Horvaadid ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Horvaadid ja Lõunaslaavlased ·
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Horvaatia ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Horvaatia ja Lõunaslaavlased ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Lõunaslaavlased ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Lõunaslaavlased ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Normannid · Lõunaslaavlased ja Normannid ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia · Lõunaslaavlased ja Pannoonia ·
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serblased · Lõunaslaavlased ja Serblased ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavlased · Lõunaslaavlased ja Slaavlased ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungarlased · Lõunaslaavlased ja Ungarlased ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia vabariik · Lõunaslaavlased ja Veneetsia vabariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased ühist
- Millised on sarnasused Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased
Võrdlus Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased
Horvaatia kuningriik (keskaegne) on 107 suhted, samas Lõunaslaavlased 132. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 10.04% = 24 / (107 + 132).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Lõunaslaavlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
