Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne) on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Bosnia, Dalmaatsia, Drava, Dubrovnik, Duklja, Durrës, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Herakleios I, Johannes VIII (paavst), Karl Suur, Monarhia, Pannoonia, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Serblased, Split, Ungarlased, Zadar.
Bosnia
Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.
Bosnia ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Bosnia ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Dalmaatsia ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Dalmaatsia ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Drava ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Drava ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Dubrovnik
Dubrovnik 17. sajandil Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.
Dubrovnik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Dubrovnik ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Duklja
Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.
Duklja ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Duklja ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Durrës ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Durrës ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Herakleios I ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Herakleios I ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Johannes VIII (paavst)
Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Johannes VIII (paavst) · Johannes VIII (paavst) ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur · Karl Suur ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Monarhia · Monarhia ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia · Pannoonia ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Pannoonia Horvaatia vürstkond
Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Pannoonia Horvaatia vürstkond · Pannoonia Horvaatia vürstkond ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serblased · Serbia vürstkond (keskaegne) ja Serblased ·
Split
Diocletianuse kindlus Split on Spliti-Dalmaatsia maakonna halduskeskus Horvaatias Aadria mere ääres.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Split · Serbia vürstkond (keskaegne) ja Split ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungarlased · Serbia vürstkond (keskaegne) ja Ungarlased ·
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zadar · Serbia vürstkond (keskaegne) ja Zadar ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne) ühist
- Millised on sarnasused Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne)
Võrdlus Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (keskaegne) on 107 suhted, samas Serbia vürstkond (keskaegne) 59. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 10.24% = 17 / (107 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serbia vürstkond (keskaegne). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
