Hugues Capet ja Lääne-Frangi riik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hugues Capet ja Lääne-Frangi riik

Hugues Capet vs. Lääne-Frangi riik

Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987. Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).

Akvitaania hertsogkond ja Hugues Capet · Akvitaania hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Île-de-France

Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.

Île-de-France ja Hugues Capet · Île-de-France ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Bourbonid ja Hugues Capet · Bourbonid ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Bretagne'i hertsogkond

Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.

Bretagne'i hertsogkond ja Hugues Capet · Bretagne'i hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.

Burgundia hertsogkond ja Hugues Capet · Burgundia hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Flandria krahvkond

Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.

Flandria krahvkond ja Hugues Capet · Flandria krahvkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Kapetingid

Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.

Hugues Capet ja Kapetingid · Kapetingid ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Hugues Capet ja Karolingid · Karolingid ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Keskaegne Prantsusmaa

Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.

Hugues Capet ja Keskaegne Prantsusmaa · Keskaegne Prantsusmaa ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.

Hugues Capet ja Markkrahv · Lääne-Frangi riik ja Markkrahv · Näe rohkem »

Normandia hertsogkond

Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.

Hugues Capet ja Normandia hertsogkond · Lääne-Frangi riik ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »

Pariisi krahv

Pariisi krahv oli Pariisi lähiümbruse valitseja tiitel.

Hugues Capet ja Pariisi krahv · Lääne-Frangi riik ja Pariisi krahv · Näe rohkem »

Philippe II

Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Hugues Capet ja Philippe II · Lääne-Frangi riik ja Philippe II · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Hugues Capet ja Prantsusmaa kuningriik · Lääne-Frangi riik ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Robert I (Lääne-Frangi kuningas)

Robert I (15. august 866 – 15. juuni 923 Soissons) oli Lääne-Frangi kuningas aastatel 922–923.

Hugues Capet ja Robert I (Lääne-Frangi kuningas) · Lääne-Frangi riik ja Robert I (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Hugues Capet ja Saksa kuningas · Lääne-Frangi riik ja Saksa kuningas · Näe rohkem »