Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Humanism ja Niccolò Machiavelli

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Humanism ja Niccolò Machiavelli

Humanism vs. Niccolò Machiavelli

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine. Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.

Sarnasusi Humanism ja Niccolò Machiavelli

Humanism ja Niccolò Machiavelli on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Ajalugu, Bertrand Russell, Cicero, Firenze, Friedrich Nietzsche, Itaalia, Ladina keel, Renessanss, Richard Kleis, Titus Livius, Vergilius, 15. sajand.

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Ajalugu ja Humanism · Ajalugu ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.

Bertrand Russell ja Humanism · Bertrand Russell ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Cicero

Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.

Cicero ja Humanism · Cicero ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Firenze

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Firenze ja Humanism · Firenze ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Friedrich Nietzsche

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Friedrich Nietzsche ja Humanism · Friedrich Nietzsche ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Humanism ja Itaalia · Itaalia ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Humanism ja Ladina keel · Ladina keel ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Renessanss

Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.

Humanism ja Renessanss · Niccolò Machiavelli ja Renessanss · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Humanism ja Richard Kleis · Niccolò Machiavelli ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Titus Livius

Titus Livius Titus Livius Patavinus, üldtuntud kui Titus Livius, (59 eKr Patavium – 17 pKr) oli vanarooma ajaloolane.

Humanism ja Titus Livius · Niccolò Machiavelli ja Titus Livius · Näe rohkem »

Vergilius

Vergiliust kujutav antiikaegne mosaiik (Landesmuseum Trier, Saksamaa) Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes – 21. september 19 eKr Brindisi) oli Vana-Rooma kirjanik, kelle tuntuimaks teoseks on eepos "Aeneis".

Humanism ja Vergilius · Niccolò Machiavelli ja Vergilius · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Humanism · 15. sajand ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Humanism ja Niccolò Machiavelli

Humanism on 75 suhted, samas Niccolò Machiavelli 146. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 5.43% = 12 / (75 + 146).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Humanism ja Niccolò Machiavelli. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »