Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hõbe ja Väävel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hõbe ja Väävel

Hõbe vs. Väävel

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47. Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Sarnasusi Hõbe ja Väävel

Hõbe ja Väävel on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Alumiinium, Elektrijuhtivus, Keemiline element, Kuld, Oksüdatsiooniaste, Plastsus, Plii, Soojusjuhtivus, Sulamistemperatuur, Tsink, Vask, Väävelhape, Vesiniksulfiid.

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Aatomnumber ja Hõbe · Aatomnumber ja Väävel · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Alumiinium ja Hõbe · Alumiinium ja Väävel · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Elektrijuhtivus ja Hõbe · Elektrijuhtivus ja Väävel · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Hõbe ja Keemiline element · Keemiline element ja Väävel · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Hõbe ja Kuld · Kuld ja Väävel · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Hõbe ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Väävel · Näe rohkem »

Plastsus

Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.

Hõbe ja Plastsus · Plastsus ja Väävel · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Hõbe ja Plii · Plii ja Väävel · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).

Hõbe ja Soojusjuhtivus · Soojusjuhtivus ja Väävel · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Hõbe ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väävel · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Hõbe ja Tsink · Tsink ja Väävel · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Hõbe ja Vask · Väävel ja Vask · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Hõbe ja Väävelhape · Väävel ja Väävelhape · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Hõbe ja Vesiniksulfiid · Väävel ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Hõbe ja Väävel

Hõbe on 66 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 7.53% = 14 / (66 + 120).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Hõbe ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »