Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga
Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga on 42 ühist asja (Unioonpeedia): California, Elastsusmoodul, Engelmanni kuusk, Erikaal, Hiigel-elupuu, Hiigelnulg, Igihaljus, Juur, Kaskaadid, Käbi, Kõvadus, Keerdmänd, Kliima, Läänemänd, Läänetsuuga, Lähtekivim (mullateadus), Lülipuit, Maltspuit, Mäginulg, Männilised, Muld, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Oregon, Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Peajuur, Ruumala, Seeme, Seemik, ..., Segamets, Settekivim, Sitka kuusk, Survetugevus, Taimed, Tüvi, Tihedus, Tselluloos, Valgetüveline seedermänd, Võra, Võrse, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (12 rohkem) »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
California ja Hõbenulg · California ja Harilik ebatsuuga ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Hõbenulg · Elastsusmoodul ja Harilik ebatsuuga ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Engelmanni kuusk ja Hõbenulg · Engelmanni kuusk ja Harilik ebatsuuga ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Erikaal ja Hõbenulg · Erikaal ja Harilik ebatsuuga ·
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Hõbenulg ja Hiigel-elupuu · Harilik ebatsuuga ja Hiigel-elupuu ·
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hõbenulg ja Hiigelnulg · Harilik ebatsuuga ja Hiigelnulg ·
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Hõbenulg ja Igihaljus · Harilik ebatsuuga ja Igihaljus ·
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Hõbenulg ja Juur · Harilik ebatsuuga ja Juur ·
Kaskaadid
Vaade Mount Rainieri poole kirdest Kaskaadid (inglise keeles Cascade Range) on mäestik Põhja-Ameerikas, osa Kordiljeeridest.
Hõbenulg ja Kaskaadid · Harilik ebatsuuga ja Kaskaadid ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Hõbenulg ja Käbi · Harilik ebatsuuga ja Käbi ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Hõbenulg ja Kõvadus · Harilik ebatsuuga ja Kõvadus ·
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Keerdmänd · Harilik ebatsuuga ja Keerdmänd ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Hõbenulg ja Kliima · Harilik ebatsuuga ja Kliima ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Läänemänd · Harilik ebatsuuga ja Läänemänd ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Hõbenulg ja Läänetsuuga · Harilik ebatsuuga ja Läänetsuuga ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Hõbenulg ja Lähtekivim (mullateadus) · Harilik ebatsuuga ja Lähtekivim (mullateadus) ·
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Hõbenulg ja Lülipuit · Harilik ebatsuuga ja Lülipuit ·
Maltspuit
Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.
Hõbenulg ja Maltspuit · Harilik ebatsuuga ja Maltspuit ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hõbenulg ja Mäginulg · Harilik ebatsuuga ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Hõbenulg ja Männilised · Harilik ebatsuuga ja Männilised ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Hõbenulg ja Muld · Harilik ebatsuuga ja Muld ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Hõbenulg ja Okaspuulaadsed · Harilik ebatsuuga ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Hõbenulg ja Okaspuutaimed · Harilik ebatsuuga ja Okaspuutaimed ·
Oregon
Multnomah' kosk Oregoni osariigis 2019. aastal Oregon on Ameerika Ühendriikide osariik 1859.
Hõbenulg ja Oregon · Harilik ebatsuuga ja Oregon ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Hõbenulg ja Paljasseemnetaimed · Harilik ebatsuuga ja Paljasseemnetaimed ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Hõbenulg ja Põhja-Ameerika · Harilik ebatsuuga ja Põhja-Ameerika ·
Peajuur
Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.
Hõbenulg ja Peajuur · Harilik ebatsuuga ja Peajuur ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Hõbenulg ja Ruumala · Harilik ebatsuuga ja Ruumala ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Hõbenulg ja Seeme · Harilik ebatsuuga ja Seeme ·
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Hõbenulg ja Seemik · Harilik ebatsuuga ja Seemik ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Hõbenulg ja Segamets · Harilik ebatsuuga ja Segamets ·
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Hõbenulg ja Settekivim · Harilik ebatsuuga ja Settekivim ·
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hõbenulg ja Sitka kuusk · Harilik ebatsuuga ja Sitka kuusk ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Hõbenulg ja Survetugevus · Harilik ebatsuuga ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Hõbenulg ja Taimed · Harilik ebatsuuga ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Hõbenulg ja Tüvi · Harilik ebatsuuga ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hõbenulg ja Tihedus · Harilik ebatsuuga ja Tihedus ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Hõbenulg ja Tselluloos · Harilik ebatsuuga ja Tselluloos ·
Valgetüveline seedermänd
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Valgetüveline seedermänd · Harilik ebatsuuga ja Valgetüveline seedermänd ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Hõbenulg ja Võra · Harilik ebatsuuga ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Hõbenulg ja Võrse · Harilik ebatsuuga ja Võrse ·
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Hõbenulg ja Vulkaaniline kivim · Harilik ebatsuuga ja Vulkaaniline kivim ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga ühist
- Millised on sarnasused Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga
Võrdlus Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga
Hõbenulg on 53 suhted, samas Harilik ebatsuuga 142. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 21.54% = 42 / (53 + 142).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
