Sarnasusi Hõbenulg ja Keerdmänd
Hõbenulg ja Keerdmänd on 36 ühist asja (Unioonpeedia): California, Elastsusmoodul, Engelmanni kuusk, Erikaal, Harilik ebatsuuga, Hiigel-elupuu, Hiigelnulg, Isasõis, Kaskaadid, Käbi, Kõvadus, Läänemänd, Läänetsuuga, Lähtekivim (mullateadus), Mäginulg, Männilised, Muld, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Ruumala, Seeme, Seemik, Segamets, Sitka kuusk, Survetugevus, Taimed, Tüvi, ..., Tihedus, Tselluloos, Valgetüveline seedermänd, Võra, Võrse, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (6 rohkem) »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
California ja Hõbenulg · California ja Keerdmänd ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Hõbenulg · Elastsusmoodul ja Keerdmänd ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Engelmanni kuusk ja Hõbenulg · Engelmanni kuusk ja Keerdmänd ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Erikaal ja Hõbenulg · Erikaal ja Keerdmänd ·
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga · Harilik ebatsuuga ja Keerdmänd ·
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Hõbenulg ja Hiigel-elupuu · Hiigel-elupuu ja Keerdmänd ·
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hõbenulg ja Hiigelnulg · Hiigelnulg ja Keerdmänd ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Hõbenulg ja Isasõis · Isasõis ja Keerdmänd ·
Kaskaadid
Vaade Mount Rainieri poole kirdest Kaskaadid (inglise keeles Cascade Range) on mäestik Põhja-Ameerikas, osa Kordiljeeridest.
Hõbenulg ja Kaskaadid · Kaskaadid ja Keerdmänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Hõbenulg ja Käbi · Käbi ja Keerdmänd ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Hõbenulg ja Kõvadus · Kõvadus ja Keerdmänd ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Läänemänd · Keerdmänd ja Läänemänd ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Hõbenulg ja Läänetsuuga · Keerdmänd ja Läänetsuuga ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Hõbenulg ja Lähtekivim (mullateadus) · Keerdmänd ja Lähtekivim (mullateadus) ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hõbenulg ja Mäginulg · Keerdmänd ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Hõbenulg ja Männilised · Keerdmänd ja Männilised ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Hõbenulg ja Muld · Keerdmänd ja Muld ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Hõbenulg ja Okaspuulaadsed · Keerdmänd ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Hõbenulg ja Okaspuutaimed · Keerdmänd ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Hõbenulg ja Paljasseemnetaimed · Keerdmänd ja Paljasseemnetaimed ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Hõbenulg ja Põhja-Ameerika · Keerdmänd ja Põhja-Ameerika ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Hõbenulg ja Perekond (bioloogia) · Keerdmänd ja Perekond (bioloogia) ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Hõbenulg ja Ruumala · Keerdmänd ja Ruumala ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Hõbenulg ja Seeme · Keerdmänd ja Seeme ·
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Hõbenulg ja Seemik · Keerdmänd ja Seemik ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Hõbenulg ja Segamets · Keerdmänd ja Segamets ·
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hõbenulg ja Sitka kuusk · Keerdmänd ja Sitka kuusk ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Hõbenulg ja Survetugevus · Keerdmänd ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Hõbenulg ja Taimed · Keerdmänd ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Hõbenulg ja Tüvi · Keerdmänd ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hõbenulg ja Tihedus · Keerdmänd ja Tihedus ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Hõbenulg ja Tselluloos · Keerdmänd ja Tselluloos ·
Valgetüveline seedermänd
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Valgetüveline seedermänd · Keerdmänd ja Valgetüveline seedermänd ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Hõbenulg ja Võra · Keerdmänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Hõbenulg ja Võrse · Keerdmänd ja Võrse ·
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Hõbenulg ja Vulkaaniline kivim · Keerdmänd ja Vulkaaniline kivim ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hõbenulg ja Keerdmänd ühist
- Millised on sarnasused Hõbenulg ja Keerdmänd
Võrdlus Hõbenulg ja Keerdmänd
Hõbenulg on 53 suhted, samas Keerdmänd 110. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 22.09% = 36 / (53 + 110).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hõbenulg ja Keerdmänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: