Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hõbenulg ja Mäginulg
Hõbenulg ja Mäginulg on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Engelmanni kuusk, Hiigelnulg, Igihaljus, Jõulupuu, Juur, Käbi, Keerdmänd, Läänemänd, Läänetsuuga, Männilised, Muld, Nulg, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Seeme, Segamets, Sitka kuusk, Survetugevus, Taimed, Tüvi, Tselluloos, Valgetüveline seedermänd, Võra, Võrse.
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Engelmanni kuusk ja Hõbenulg · Engelmanni kuusk ja Mäginulg ·
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Hõbenulg ja Hiigelnulg · Hiigelnulg ja Mäginulg ·
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Hõbenulg ja Igihaljus · Igihaljus ja Mäginulg ·
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Hõbenulg ja Jõulupuu · Jõulupuu ja Mäginulg ·
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Hõbenulg ja Juur · Juur ja Mäginulg ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Hõbenulg ja Käbi · Käbi ja Mäginulg ·
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Keerdmänd · Keerdmänd ja Mäginulg ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Läänemänd · Läänemänd ja Mäginulg ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Hõbenulg ja Läänetsuuga · Läänetsuuga ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Hõbenulg ja Männilised · Mäginulg ja Männilised ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Hõbenulg ja Muld · Mäginulg ja Muld ·
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Hõbenulg ja Nulg · Mäginulg ja Nulg ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Hõbenulg ja Okaspuulaadsed · Mäginulg ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Hõbenulg ja Okaspuutaimed · Mäginulg ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Hõbenulg ja Paljasseemnetaimed · Mäginulg ja Paljasseemnetaimed ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Hõbenulg ja Põhja-Ameerika · Mäginulg ja Põhja-Ameerika ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Hõbenulg ja Perekond (bioloogia) · Mäginulg ja Perekond (bioloogia) ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Hõbenulg ja Seeme · Mäginulg ja Seeme ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Hõbenulg ja Segamets · Mäginulg ja Segamets ·
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hõbenulg ja Sitka kuusk · Mäginulg ja Sitka kuusk ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Hõbenulg ja Survetugevus · Mäginulg ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Hõbenulg ja Taimed · Mäginulg ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Hõbenulg ja Tüvi · Mäginulg ja Tüvi ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Hõbenulg ja Tselluloos · Mäginulg ja Tselluloos ·
Valgetüveline seedermänd
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Valgetüveline seedermänd · Mäginulg ja Valgetüveline seedermänd ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Hõbenulg ja Võra · Mäginulg ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hõbenulg ja Mäginulg ühist
- Millised on sarnasused Hõbenulg ja Mäginulg
Võrdlus Hõbenulg ja Mäginulg
Hõbenulg on 53 suhted, samas Mäginulg 78. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 20.61% = 27 / (53 + 78).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hõbenulg ja Mäginulg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
