Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hõbenulg ja Sitka kuusk
Hõbenulg ja Sitka kuusk on 37 ühist asja (Unioonpeedia): California, Elastsusmoodul, Engelmanni kuusk, Erikaal, Harilik ebatsuuga, Hiigel-elupuu, Iduleht, Igihaljus, Käbi, Kõvadus, Keerdmänd, Läänemänd, Läänetsuuga, Lülipuit, Maltspuit, Mäginulg, Männilised, Muld, Nulg, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Oregon, Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Ruumala, Seeme, Seemik, Segamets, Survetugevus, ..., Taimed, Tüvi, Tihedus, Tselluloos, Võra, Võrse, Washingtoni osariik. Laienda indeks (7 rohkem) »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
California ja Hõbenulg · California ja Sitka kuusk ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Hõbenulg · Elastsusmoodul ja Sitka kuusk ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Engelmanni kuusk ja Hõbenulg · Engelmanni kuusk ja Sitka kuusk ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Erikaal ja Hõbenulg · Erikaal ja Sitka kuusk ·
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga · Harilik ebatsuuga ja Sitka kuusk ·
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Hõbenulg ja Hiigel-elupuu · Hiigel-elupuu ja Sitka kuusk ·
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Hõbenulg ja Iduleht · Iduleht ja Sitka kuusk ·
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Hõbenulg ja Igihaljus · Igihaljus ja Sitka kuusk ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Hõbenulg ja Käbi · Käbi ja Sitka kuusk ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Hõbenulg ja Kõvadus · Kõvadus ja Sitka kuusk ·
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Keerdmänd · Keerdmänd ja Sitka kuusk ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Hõbenulg ja Läänemänd · Läänemänd ja Sitka kuusk ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Hõbenulg ja Läänetsuuga · Läänetsuuga ja Sitka kuusk ·
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Hõbenulg ja Lülipuit · Lülipuit ja Sitka kuusk ·
Maltspuit
Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.
Hõbenulg ja Maltspuit · Maltspuit ja Sitka kuusk ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hõbenulg ja Mäginulg · Mäginulg ja Sitka kuusk ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Hõbenulg ja Männilised · Männilised ja Sitka kuusk ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Hõbenulg ja Muld · Muld ja Sitka kuusk ·
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Hõbenulg ja Nulg · Nulg ja Sitka kuusk ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Hõbenulg ja Okaspuulaadsed · Okaspuulaadsed ja Sitka kuusk ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Hõbenulg ja Okaspuutaimed · Okaspuutaimed ja Sitka kuusk ·
Oregon
Multnomah' kosk Oregoni osariigis 2019. aastal Oregon on Ameerika Ühendriikide osariik 1859.
Hõbenulg ja Oregon · Oregon ja Sitka kuusk ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Hõbenulg ja Paljasseemnetaimed · Paljasseemnetaimed ja Sitka kuusk ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Hõbenulg ja Põhja-Ameerika · Põhja-Ameerika ja Sitka kuusk ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Hõbenulg ja Perekond (bioloogia) · Perekond (bioloogia) ja Sitka kuusk ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Hõbenulg ja Ruumala · Ruumala ja Sitka kuusk ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Hõbenulg ja Seeme · Seeme ja Sitka kuusk ·
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Hõbenulg ja Seemik · Seemik ja Sitka kuusk ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Hõbenulg ja Segamets · Segamets ja Sitka kuusk ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Hõbenulg ja Survetugevus · Sitka kuusk ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Hõbenulg ja Taimed · Sitka kuusk ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Hõbenulg ja Tüvi · Sitka kuusk ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hõbenulg ja Tihedus · Sitka kuusk ja Tihedus ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Hõbenulg ja Tselluloos · Sitka kuusk ja Tselluloos ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Hõbenulg ja Võra · Sitka kuusk ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Hõbenulg ja Võrse · Sitka kuusk ja Võrse ·
Washingtoni osariik
Washington on Ameerika Ühendriikide osariik 1889.
Hõbenulg ja Washingtoni osariik · Sitka kuusk ja Washingtoni osariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hõbenulg ja Sitka kuusk ühist
- Millised on sarnasused Hõbenulg ja Sitka kuusk
Võrdlus Hõbenulg ja Sitka kuusk
Hõbenulg on 53 suhted, samas Sitka kuusk 132. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 20.00% = 37 / (53 + 132).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hõbenulg ja Sitka kuusk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
