Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik
Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsogkond, Elbe, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Hertsog, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Karl Suur, Karolingid, Lotringi hertsogkond, Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Merovingid, Rooma riik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Verduni leping, Welfid.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Hõimuhertsogkonnad · Alam-Lotring ja Saksamaa kuningriik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Hõimuhertsogkonnad · Elbe ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Hõimuhertsogkonnad · Frangimaa ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Frangimaa hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Frangimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Hõimuhertsogkonnad ja Hertsog · Hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hõimuhertsogkonnad ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Hõimuhertsogkonnad ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Hõimuhertsogkonnad ja Karl Suur · Karl Suur ja Saksamaa kuningriik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Hõimuhertsogkonnad ja Karolingid · Karolingid ja Saksamaa kuningriik ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Hõimuhertsogkonnad ja Lotringi hertsogkond · Lotringi hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Hõimuhertsogkonnad ja Ludwig III Laps · Ludwig III Laps ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Hõimuhertsogkonnad ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Saksamaa kuningriik ·
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Hõimuhertsogkonnad ja Merovingid · Merovingid ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Hõimuhertsogkonnad ja Rooma riik · Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Hõimuhertsogkonnad ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Hõimuhertsogkonnad ja Verduni leping · Saksamaa kuningriik ja Verduni leping ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Hõimuhertsogkonnad ja Welfid · Saksamaa kuningriik ja Welfid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik
Hõimuhertsogkonnad on 61 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 8.58% = 20 / (61 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
