Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik

Hõimuhertsogkonnad vs. Saksimaa hertsogiriik

tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas. Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Sarnasusi Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik

Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Austria, Švaabimaa, Baieri, Baieri hertsogkond, Billungid, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Elbe, Frangi riik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Heinrich Lõvi, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Karolingid, Lotringi hertsogkond, Ristisõdijate riigid, Saksi dünastia, Saksid, Saksimaa, Tüüringi, Varakeskaeg, Verduni leping, Vestfaali hertsogkond, Welfid.

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Alam-Lotring ja Hõimuhertsogkonnad · Alam-Lotring ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Austria ja Hõimuhertsogkonnad · Austria ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Švaabimaa

1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.

Švaabimaa ja Hõimuhertsogkonnad · Švaabimaa ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Baieri

Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Baieri ja Hõimuhertsogkonnad · Baieri ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Billungid

Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.

Billungid ja Hõimuhertsogkonnad · Billungid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Elbe

Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.

Elbe ja Hõimuhertsogkonnad · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Frangi riik ja Hõimuhertsogkonnad · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.

Frangimaa ja Hõimuhertsogkonnad · Frangimaa ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Frangimaa hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Frangimaa hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Hõimuhertsogkonnad ja Heinrich Lõvi · Heinrich Lõvi ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.

Hõimuhertsogkonnad ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Hõimuhertsogkonnad ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Hõimuhertsogkonnad ja Karolingid · Karolingid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Hõimuhertsogkonnad ja Lotringi hertsogkond · Lotringi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Hõimuhertsogkonnad ja Ristisõdijate riigid · Ristisõdijate riigid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Hõimuhertsogkonnad ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Hõimuhertsogkonnad ja Saksid · Saksid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa · Saksimaa ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Tüüringi

Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.

Hõimuhertsogkonnad ja Tüüringi · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Hõimuhertsogkonnad ja Varakeskaeg · Saksimaa hertsogiriik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Hõimuhertsogkonnad ja Verduni leping · Saksimaa hertsogiriik ja Verduni leping · Näe rohkem »

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.

Hõimuhertsogkonnad ja Vestfaali hertsogkond · Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.

Hõimuhertsogkonnad ja Welfid · Saksimaa hertsogiriik ja Welfid · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik

Hõimuhertsogkonnad on 61 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 8.06% = 25 / (61 + 249).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »