Sarnasusi Hüdriidid ja Metallid
Hüdriidid ja Metallid on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Boor, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektron, Hõbe, Keemiline element, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Mittemetallid, Orbitaal, Redutseerija, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tihedus, Valentselektron, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Hüdriidid · Aatom ja Metallid ·
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Boor ja Hüdriidid · Boor ja Metallid ·
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Elektrijuhtivus ja Hüdriidid · Elektrijuhtivus ja Metallid ·
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Elektrivool ja Hüdriidid · Elektrivool ja Metallid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Hüdriidid · Elektron ja Metallid ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Hõbe ja Hüdriidid · Hõbe ja Metallid ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Hüdriidid ja Keemiline element · Keemiline element ja Metallid ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Hüdriidid ja Keemiline side · Keemiline side ja Metallid ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Metallid ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Hüdriidid ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Metallid ·
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Hüdriidid ja Leelismuldmetallid · Leelismuldmetallid ja Metallid ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Hüdriidid ja Mittemetallid · Metallid ja Mittemetallid ·
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Hüdriidid ja Orbitaal · Metallid ja Orbitaal ·
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Hüdriidid ja Redutseerija · Metallid ja Redutseerija ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Hüdriidid ja Soolad · Metallid ja Soolad ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Hüdriidid ja Sulam · Metallid ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Hüdriidid ja Sulamistemperatuur · Metallid ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hüdriidid ja Tihedus · Metallid ja Tihedus ·
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Hüdriidid ja Valentselektron · Metallid ja Valentselektron ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdriidid ja Metallid ühist
- Millised on sarnasused Hüdriidid ja Metallid
Võrdlus Hüdriidid ja Metallid
Hüdriidid on 100 suhted, samas Metallid 56. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 12.82% = 20 / (100 + 56).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdriidid ja Metallid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: