Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hüdriidid ja Vesi
Hüdriidid ja Vesi on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Ammoniaak, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektrolüüs, Elektronegatiivsus, Fosfor, Halogeenid, Hape, Hüdrolüüs, Jää, Katalüsaator, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kristallivõre, Lahusti, Lämmastik, Leelis, Metaan, Molekul, Oksüdatsioon, Soolad, Sulamistemperatuur, Tahkis, Tihedus, Väärisgaasid, Vesilahus, Vesinik, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Hüdriidid · Aatom ja Vesi ·
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Hüdriidid · Ammoniaak ja Vesi ·
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Elektrijuhtivus ja Hüdriidid · Elektrijuhtivus ja Vesi ·
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Elektrivool ja Hüdriidid · Elektrivool ja Vesi ·
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Elektrolüüs ja Hüdriidid · Elektrolüüs ja Vesi ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Hüdriidid · Elektronegatiivsus ja Vesi ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Hüdriidid · Fosfor ja Vesi ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Hüdriidid ja Halogeenid · Halogeenid ja Vesi ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hüdriidid ja Hape · Hape ja Vesi ·
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Hüdriidid ja Hüdrolüüs · Hüdrolüüs ja Vesi ·
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Hüdriidid ja Jää · Jää ja Vesi ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Hüdriidid ja Katalüsaator · Katalüsaator ja Vesi ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Hüdriidid ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesi ·
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Hüdriidid ja Kristallivõre · Kristallivõre ja Vesi ·
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Hüdriidid ja Lahusti · Lahusti ja Vesi ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Hüdriidid ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesi ·
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Hüdriidid ja Leelis · Leelis ja Vesi ·
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Hüdriidid ja Metaan · Metaan ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Hüdriidid ja Molekul · Molekul ja Vesi ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Hüdriidid ja Oksüdatsioon · Oksüdatsioon ja Vesi ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Hüdriidid ja Soolad · Soolad ja Vesi ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Hüdriidid ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesi ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Hüdriidid ja Tahkis · Tahkis ja Vesi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hüdriidid ja Tihedus · Tihedus ja Vesi ·
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Hüdriidid ja Väärisgaasid · Väärisgaasid ja Vesi ·
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Hüdriidid ja Vesilahus · Vesi ja Vesilahus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Hüdriidid ja Vesinik · Vesi ja Vesinik ·
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdriidid ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Hüdriidid ja Vesi
Võrdlus Hüdriidid ja Vesi
Hüdriidid on 100 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 10.28% = 29 / (100 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdriidid ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
