Hüdroajam ja Hüdrovedelik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hüdroajam ja Hüdrovedelik

Hüdroajam vs. Hüdrovedelik

Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk). Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks.

Ajam

Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.

Ajam ja Hüdroajam · Ajam ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Aur

Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.

Aur ja Hüdroajam · Aur ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Automaatjuhtimine

Automaatjuhtimine on automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete, tootmisprotsesside ja muid inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja tehnilisi vahendeid.

Automaatjuhtimine ja Hüdroajam · Automaatjuhtimine ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Energia ja Hüdroajam · Energia ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Filter

Filter on seade, millegi (nt aine, kiirguse, elektrisignaali) puhastamiseks või sellest mingi osa eraldamiseks.

Filter ja Hüdroajam · Filter ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Hüdroajam ja Hüdroenergia · Hüdroenergia ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Hüdromootor

Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku hüdraulilise energia mootori väljuva võlli mehaaniliseks energiaks.

Hüdroajam ja Hüdromootor · Hüdromootor ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Hüdrosilinder

Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks.

Hüdroajam ja Hüdrosilinder · Hüdrosilinder ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Mehaaniline energia

Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.

Hüdroajam ja Mehaaniline energia · Hüdrovedelik ja Mehaaniline energia · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Hüdroajam ja Pöörlemine · Hüdrovedelik ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Pump

Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.

Hüdroajam ja Pump · Hüdrovedelik ja Pump · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Hüdroajam ja Rõhk · Hüdrovedelik ja Rõhk · Näe rohkem »

Saastumine

Läänemerel Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse.

Hüdroajam ja Saastumine · Hüdrovedelik ja Saastumine · Näe rohkem »

Soojusülekanne

Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.

Hüdroajam ja Soojusülekanne · Hüdrovedelik ja Soojusülekanne · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Hüdroajam ja Temperatuur · Hüdrovedelik ja Temperatuur · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Hüdroajam ja Vedelik · Hüdrovedelik ja Vedelik · Näe rohkem »

Viskoossus

Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.

Hüdroajam ja Viskoossus · Hüdrovedelik ja Viskoossus · Näe rohkem »