37 suhted: Ajam, Aur, Automaatjuhtimine, Automatiseerimine, Drossel (hüdrotehnika), Elektrienergia, Elektrimootor, Energia, Filter, Gaas, Hüdroajami proportsionaaljuhtimine, Hüdroenergia, Hüdromootor, Hüdrosilinder, Hüdrovedelik, Jaotur, Jõud, Jõumoment, Kaitseklapp, Kasutegur, Kiirus, Klapp (tehnika), Koormus, Kulgliikumine, Mehaaniline energia, Mehhatroonika, Pöörlemine, Pump, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, Rõhk, Saastumine, Soojusülekanne, Tõrge, Tehnika, Temperatuur, Vedelik, Viskoossus.
Ajam
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.
Uus!!: Hüdroajam ja Ajam · Näe rohkem »
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Uus!!: Hüdroajam ja Aur · Näe rohkem »
Automaatjuhtimine
Automaatjuhtimine on automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete, tootmisprotsesside ja muid inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja tehnilisi vahendeid.
Uus!!: Hüdroajam ja Automaatjuhtimine · Näe rohkem »
Automatiseerimine
Automatiseerimine on protsess, mille käigus luuakse ja rakendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad tooteid ja teenuseid luua ning neid edastada vähese või olematu inimsekkumisega.
Uus!!: Hüdroajam ja Automatiseerimine · Näe rohkem »
Drossel (hüdrotehnika)
Drossel on reguleeritav või mittereguleeritav voolava vedeliku, auru või gaasi voolu ristlõike pindala muutev hüdrauliline takistus (nt ventiil, klapp (drosselklapp), diafragma, düüs).
Uus!!: Hüdroajam ja Drossel (hüdrotehnika) · Näe rohkem »
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Uus!!: Hüdroajam ja Elektrienergia · Näe rohkem »
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Uus!!: Hüdroajam ja Elektrimootor · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Hüdroajam ja Energia · Näe rohkem »
Filter
Filter on seade, millegi (nt aine, kiirguse, elektrisignaali) puhastamiseks või sellest mingi osa eraldamiseks.
Uus!!: Hüdroajam ja Filter · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Hüdroajam ja Gaas · Näe rohkem »
Hüdroajami proportsionaaljuhtimine
Hüdroajami proportsionaaljuhtimine on hüdroajami juhtimine, mille puhul juhtimisseadme väljundis saadav signaal on võrdeline sisendisse tuleva signaaliga.
Uus!!: Hüdroajam ja Hüdroajami proportsionaaljuhtimine · Näe rohkem »
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Uus!!: Hüdroajam ja Hüdroenergia · Näe rohkem »
Hüdromootor
Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku hüdraulilise energia mootori väljuva võlli mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Hüdroajam ja Hüdromootor · Näe rohkem »
Hüdrosilinder
Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks.
Uus!!: Hüdroajam ja Hüdrosilinder · Näe rohkem »
Hüdrovedelik
Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks.
Uus!!: Hüdroajam ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »
Jaotur
Jaotur on seade, mida kasutatakse hüdroajami juhtimiseks.
Uus!!: Hüdroajam ja Jaotur · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Hüdroajam ja Jõud · Näe rohkem »
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Uus!!: Hüdroajam ja Jõumoment · Näe rohkem »
Kaitseklapp
Kaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida töötavas seadmes või torustikus keskkonna ülerõhku.
Uus!!: Hüdroajam ja Kaitseklapp · Näe rohkem »
Kasutegur
Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).
Uus!!: Hüdroajam ja Kasutegur · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Hüdroajam ja Kiirus · Näe rohkem »
Klapp (tehnika)
Klapp on seadis vedeliku-, auru- või gaasivoolu reguleerimiseks näiteks masinates või torustikes.
Uus!!: Hüdroajam ja Klapp (tehnika) · Näe rohkem »
Koormus
Koormus on töösse rakendatuse määr.
Uus!!: Hüdroajam ja Koormus · Näe rohkem »
Kulgliikumine
Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on absoluutselt jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.
Uus!!: Hüdroajam ja Kulgliikumine · Näe rohkem »
Mehaaniline energia
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.
Uus!!: Hüdroajam ja Mehaaniline energia · Näe rohkem »
Mehhatroonika
Mehhatroonika (sõnadest mehhaanika ja elektroonika) on mehaanika, elektroonika ja informaatika sünergeetilisel koostoimel põhinev rakendusteadus.
Uus!!: Hüdroajam ja Mehhatroonika · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Hüdroajam ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Pump
Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.
Uus!!: Hüdroajam ja Pump · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
See artikkel on standardiorganisatsioonist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge iso. ---- Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ehk ISO on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kõikide valdkondade standardimisega, v.a elektrotehnika ja telekommunikatsioon.
Uus!!: Hüdroajam ja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Hüdroajam ja Rõhk · Näe rohkem »
Saastumine
Läänemerel Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse.
Uus!!: Hüdroajam ja Saastumine · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Hüdroajam ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Tõrge
Tõrge on sündmus, mille tagajärjel masin kaotab töövõime.
Uus!!: Hüdroajam ja Tõrge · Näe rohkem »
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Uus!!: Hüdroajam ja Tehnika · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Hüdroajam ja Temperatuur · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Hüdroajam ja Vedelik · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Hüdroajam ja Viskoossus · Näe rohkem »