Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Akvedukt, August Velner, Bernoulli võrrand, Daniel Bernoulli, Edme Mariotte, Edmond Halley, Filtratsiooni põhiseadus, Geoinfosüsteem, Harald-Adam Velner, Hüdrogeoloogia, Hüdroloogia mõisteid, Hüdrometeoroloogia, John Wiley & Sons, Leonardo da Vinci, Limnoloogia, Logos, Maa, Mesopotaamia, Meteoroloogia, Niilus, Okeanograafia, Põhjavesi, Piesomeeter, Pinnavee hüdroloogia, Pinnavesi, Seine, Teadusharu, Vana-Hiina, Vanakreeka keel, Vesiehitis, Vitruvius.
Akvedukt
Pont du Gard Prantsusmaal Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit.
Uus!!: Hüdroloogia ja Akvedukt · Näe rohkem »
August Velner
August Velner (varem ka Vellner või Wellner; 17. märts (vkj) / 29. märts 1884 Arula vald, Otepää kihelkond, Tartumaa – 3. detsember 1952 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, Eesti hüdroenergeetika rajaja.
Uus!!: Hüdroloogia ja August Velner · Näe rohkem »
Bernoulli võrrand
Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas.
Uus!!: Hüdroloogia ja Bernoulli võrrand · Näe rohkem »
Daniel Bernoulli
Daniel Bernoulli Daniel Bernoulli (8. veebruar 1700 Groningen – 17. märts 1782 Basel) oli Hollandis sündinud Šveitsi matemaatik.
Uus!!: Hüdroloogia ja Daniel Bernoulli · Näe rohkem »
Edme Mariotte
Edme Mariotte (c. 1620 – 12. mai 1684) oli prantsuse füüsik, botaanik ja preester (abt).
Uus!!: Hüdroloogia ja Edme Mariotte · Näe rohkem »
Edmond Halley
Sir Edmond Halley (8. november 1656 (29. oktoober vkj) Inglismaa, Haggerston – 14. jaanuar 1742 Greenwich) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Hüdroloogia ja Edmond Halley · Näe rohkem »
Filtratsiooni põhiseadus
Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.
Uus!!: Hüdroloogia ja Filtratsiooni põhiseadus · Näe rohkem »
Geoinfosüsteem
Geoinfosüsteem (lühendatult GIS) ehk kohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks.
Uus!!: Hüdroloogia ja Geoinfosüsteem · Näe rohkem »
Harald-Adam Velner
Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.
Uus!!: Hüdroloogia ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Hüdroloogia ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Hüdroloogia ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Hüdrometeoroloogia
Hüdrometeoroloogia on teadusharu, mis käsitleb vee ringkäiku atmosfääris.
Uus!!: Hüdroloogia ja Hüdrometeoroloogia · Näe rohkem »
John Wiley & Sons
John Wiley & Sons (sageli lihtsalt Wiley) on rahvusvaheline kirjastus, mis on spetsialiseerunud akadeemilisele kirjandusele.
Uus!!: Hüdroloogia ja John Wiley & Sons · Näe rohkem »
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Uus!!: Hüdroloogia ja Leonardo da Vinci · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Uus!!: Hüdroloogia ja Logos · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Hüdroloogia ja Maa · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Hüdroloogia ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Hüdroloogia ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Niilus
Niilus (araabia النيل An-Nīl ehk البحر Al-Baḩr) on jõgi Kirde-Aafrikas.
Uus!!: Hüdroloogia ja Niilus · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Hüdroloogia ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Piesomeeter
Piesomeeter ehk rõhumõõtetoru on pealt lahtine läbipaistev, enamasti klaasist või plastist püsttoru mõõduka suurusega rõhu (surve) mõõtmiseks.
Uus!!: Hüdroloogia ja Piesomeeter · Näe rohkem »
Pinnavee hüdroloogia
Pinnavee hüdroloogia on hüdroloogia valdkond, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas.
Uus!!: Hüdroloogia ja Pinnavee hüdroloogia · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Seine
Seine on jõgi Prantsusmaal.
Uus!!: Hüdroloogia ja Seine · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Hüdroloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »
Vana-Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.
Uus!!: Hüdroloogia ja Vana-Hiina · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Hüdroloogia ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vesiehitis
Ust-Ilimi hüdroelektrijaama tamm Vesiehitis ehk hüdrotehniline ehitis on rajatis, mis võimaldab kasutada mingi pinnaveekogu (järve, jõe, mere jne) ja põhjavett, samuti liigituvad siia ehitised, mis kaitsevad mingit ala või muud vee negatiivse mõju (näiteks purustava toime) eest.
Uus!!: Hüdroloogia ja Vesiehitis · Näe rohkem »
Vitruvius
Vitruvius esitlemas Augustusele oma teost "De Architectura" Marcus Vitruvius Pollio, lühidalt Vitruvius, oli Vana-Rooma arhitekt ja arhitektuuriteoreetik, kes elas 1. sajandil eKr.
Uus!!: Hüdroloogia ja Vitruvius · Näe rohkem »
