Sisukord
317 suhted: Aabasoo, Aastaäravool, Abajas, Abüssaal, Abüssopelagiaal, Ablatsioon (glatsioloogia), Aeratsioonivöönd, Afootne vöönd, Aju- ja pagunähtus, Ajujää, Ajurand, Ajutee, Ajuvesi, Akumulatsioon (glatsioloogia), Akumulatsioon (hüdroloogia), Alanduslehter, Alass, Allikas, Allikasoo, Alumine bjeff, Alvin, Arteesia allikas, Arteesia vesi, Avameri, Barr, Basalt, Batüaal, Batümeetria, Batümeetriline kaart, Batüpelagiaal, Bentaal, Bentos, Bifurkatsioon, Billabong, Bioturbatsioon, Bjeff, Deebit, Deglatsiatsioon, Delta, Deluviaalsed veed, Depressioon (hüdroloogia), Destratifikatsioon, Dispersioon (hüdrogeoloogia), Ekmani spiraal, Epilimnion, Epipelagiaal, Erosioonibaas, Eufootne vöönd, Filtratsioon (hüdroloogia), Filtratsiooni põhiseadus, ... Laienda indeks (267 rohkem) »
Aabasoo
Utajärvi vallas Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009 Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Aabasoo
Aastaäravool
Aastaäravool on summaarne vee hulk, mis aasta jooksul veekogu valglalt ära jookseb.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Aastaäravool
Abajas
Abajas (ka lõugasMaastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda) on väike madal laht.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Abajas
Abüssaal
Abüssaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000–6000 meetri sügavusel ookeani pinnast.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Abüssaal
Abüssopelagiaal
Abüssopelagiaal on maailmamere ökoloogiline vertikaalne vöönd, pelagiaali osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Abüssopelagiaal
Ablatsioon (glatsioloogia)
Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ablatsioon (glatsioloogia)
Aeratsioonivöönd
Õhustusvööndi skemaatiline kujutamine Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Aeratsioonivöönd
Afootne vöönd
Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Afootne vöönd
Aju- ja pagunähtus
Aju- ja pagunähtus on mingis veekogus (nt meres) tuule mõjul tekkiv veemasside selline ümberpaigutumine, kus tuulealuses küljes vee tase langeb (paguvesi) ja tuulepealses tõuseb (ajuvesi).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Aju- ja pagunähtus
Ajujää
Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ajujää
Ajurand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Ajurand on ranna maapoolne osa, mis paikneb alati üle kõrgveetaseme.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ajurand
Ajutee
Pika ajuteega laine on suure energiaga Laine ajutee (inglise fetch) on teepikkus, mille laine läbib enne kaldale jõudmist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ajutee
Ajuvesi
Ajuvesi ehk ründevesi (ka aju ja loevesi) on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ajuvesi
Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsioon (hüdroloogia)
Akumulatsioon on mõiste hüdroloogiast, mis tähendab veehulga muutumist arvutusperioodil.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Akumulatsioon (hüdroloogia)
Alanduslehter
Alanduslehter ehk depressioonilehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Alanduslehter
Alass
Alass on ümara läbilõike, lameda põhja ning järskude seintega termokarstiga seotud negatiivne pinnavorm.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Alass
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Allikas
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Allikasoo
Alumine bjeff
Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) allapoole.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Alumine bjeff
Alvin
Alvin võib tähendada järgmist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Alvin
Arteesia allikas
Arteesia allikas on allikas, mis saab oma veed arteesia vee kihist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Arteesia allikas
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Arteesia vesi
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Avameri
Barr
Barr ehk baar ehk joom on rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Barr
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Basalt
Batüaal
Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Batüaal
Batümeetria
Batümeetria ehk sügavusmõõtmine on hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuste mõõtmisega ja kaardistamisega.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Batümeetria
Batümeetriline kaart
Batümeetriline kaart (ka batümeetriline skeem) on veekogu samasügavusjoonte kaart.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Batümeetriline kaart
Batüpelagiaal
Batüpelagiaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, pelagiaali osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Batüpelagiaal
Bentaal
Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Bentaal
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Bentos
Bifurkatsioon
Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Bifurkatsioon
Billabong
Billabong Austraalia Põhjaterritooriumil Billabong (viradjuri keeles 'surnud jõgi') on jõesängist eraldunud seisuveekogu, jõelooge või kaarjas pisijärv Austraalias.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Billabong
Bioturbatsioon
Bioturbatsioon on okeanograafias ja limnoloogias mingi veekogu põhjasetete segustamine (turbatsioon) – millega sageli kaasneb selle keemilise koostise muutmine – bentiliste loomade (infauna ja epifauna) ja fütobentose elutegevuse käigus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Bioturbatsioon
Bjeff
Bjeff on veekogu (enamasti jõe) osa, mis külgneb vesiehitisega (paisuga või lüüsiga).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Bjeff
Deebit
Deebit (ka tootlikkus) on geoloogias ja mäenduses keskmine vee, nafta või gaasi hulk, mida allikas või kaev ajaühikus annab.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Deebit
Deglatsiatsioon
Deglatsiatsioon on protsess, mille käigus maa vabaneb liustike alt.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Deglatsiatsioon
Delta
Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Delta
Deluviaalsed veed
Deluviaalsed veed ehk ajutised vooluveed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmasadusid ja lume sulamist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Deluviaalsed veed
Depressioon (hüdroloogia)
Depressioon ehk alandus on põhjavee pinna või survetaseme alanemine põhjavee võtu või äravoolu tagajärjel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Depressioon (hüdroloogia)
Destratifikatsioon
Destratifikatsioon on mingi veekogu (tavaliselt järve või veehoidla) väljakujunenud veekihtide looduslik (näiteks sõltuvalt aastaajast) või kunstlik (inimese kaasabil) segunemine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Destratifikatsioon
Dispersioon (hüdrogeoloogia)
Dispersioon ehk levimine on protsess, kui difusiooni ja segunemise kaudu mingi pinna- või põhjavette lastud keemiline aine (tavaliselt vedelik) seal levib.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Dispersioon (hüdrogeoloogia)
Ekmani spiraal
Ekmani spiraal. 1 – tuul, 2 – pindmine veevool, 3 – tegelik veevool, 4 – Coriolisi jõud Ekmani spiraal (inglise Ekman spiral) on teoreetiline joonis, mille saab luua, kui kujutada jõujooni nii, et tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning selle eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad eri suundades ja erineva kiirusega liikuma.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ekmani spiraal
Epilimnion
Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Epilimnion
Epipelagiaal
Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Epipelagiaal
Erosioonibaas
Erosioonibaas ehk uuristusbaas on veekogu veetaseme kõrgus, millesse vooluveekogu voolab.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Erosioonibaas
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Eufootne vöönd
Filtratsioon (hüdroloogia)
Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Filtratsioon (hüdroloogia)
Filtratsiooni põhiseadus
Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Filtratsiooni põhiseadus
Firn
Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Firn
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Fjord
Fluviaalsus
Fluviaalsus ehk vooluveelisus ehk jõelisus on seotus vooluveekoguga, tavaliselt jõega.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Fluviaalsus
Froude'i arv
Froude'i arv on avasängivoolu energeetilist seisundit (st, kas vool on rahulik või käre) kirjeldav dimensioonita suurus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Froude'i arv
Fumarool
Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Fumarool
Gaiot
Gaiot on merepinnast madalamal ookeanis paiknev lameda tipuga mägi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Gaiot
Geiser
Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Geiser
Geohüdroloogia
Geohüdroloogia ehk maaveehüdroloogia on hüdroloogia haru, mis keskendub maavee uurimisele.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Geohüdroloogia
Geokrüoloogia
Geokrüoloogia on teadus külmunud kivimitest, nende omadustest, koostisest, kujunemisest ja nendega seotud protsessidest.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Geokrüoloogia
Geolitoraal
Geolitoraal on mere või suure järve rannavöönd, mis jääb veekogu keskmise ja kõrgeima veetaseme vahele.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Geolitoraal
Geosfäär
"Geosfäär" on termin, millel on palju tähendusi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Geosfäär
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Glatsioisostaasia
Glatsioloogia
Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Glatsioloogia
Glomar Challenger
thumb Glomar Challenger oli Ameerika Ühendriikide puurimislaev, mille abil uuriti ookeanipõhja, eelkõige Atlandi ookeani keskahelikku.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Glomar Challenger
Gravitatsioonivesi
Gravitatsioonivesi ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Gravitatsioonivesi
Hadaal
Hadaal ehk ultraabüssaal on ookeani sügavusvöönd, mis hõlmab maailmamere kõige sügavamad alad, kaasa arvatud süvikud.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hadaal
Haldjajuuksed
Haldjajuuksed ehk inglijuuksed on härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Haldjajuuksed
Hallitusseened
Hallitav leib, mis on kaetud hallitusseentega Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid (hallitust).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hallitusseened
Halokliin
Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Halokliin
Hapestumine
Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hapestumine
Harujõgi
Harujõgi on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Harujõgi
Haudmik
Haudmik on järveveeruline tasase põhjaga nõgu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Haudmik
Härmatis
Härmas puu Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Härmatis
Hüdroakustika
Hüdroakustika on akustika allharu, mis uurib heli levi ja selle rakendusi veekeskkonnas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroakustika
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrogeoloogia
Hüdrograaf
Amazonase hüdrograaf Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrograaf
Hüdrograafia
Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrograafia
Hüdroisohüps
Hüdroisohüps on põhjavee pinna reljeefi kujutav samakõrgusjoon.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroisohüps
Hüdrokeemia
Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrokeemia
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroloogia
Hüdroloogiline aasta
Hüdroloogiline aasta ehk veeaasta on veebilansiaasta, mis algab ajal, mil valgla veevaru on kõige väiksem.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroloogiline aasta
Hüdromeetria
Hüdromeetria (kreeka sõnadest hydōr 'vesi' + metrein 'mõõtma') on hüdroloogia osa, mis tegeleb vooluvett iseloomustavate karakteristikute (näiteks voolukiirus, vooluhulk, sügavus) mõõtmise ja registreerimisega.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdromeetria
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrosfäär
Hügroskoopsusvesi
Hügroskoopsusvesi ehk adsorptsioonivesi on mulla või kivimiosakeste pinnale tugevasti kinnitunud (adsorbeerunud) vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hügroskoopsusvesi
Hüpolimnion
Hüpolimnion (eesti keeles nimetatud ka alusveeks) on kihistunud veekogu (enamasti sügava järve) kõige alumine veekiht.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüpolimnion
Hüppekiht
Hüppekiht on suhteliselt sügavate veekogude (järved, mered jne) veekiht, enamasti õhuke, kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hüppekiht
Heljum
Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis võibolla settib põhja, kui Marticus Piirisus (setteainete 3. seadus) seda lubab.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Heljum
Hiidrahn
Ehalkivi on Eesti suurim hiidrahn Hiidrahn on rändrahn ümbermõõduga 25 või enam meetrit või ühe läbiva mõõtmega, mis on 10 või rohkem meetrit.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hiidrahn
Hiiukirn
Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hiiukirn
Holomiktiline veekogu
Holomiktiline veekogu on veekogu, kus aastas vähemalt korra on veetemperatuur ja veetihedus kogu veesamba ulatuses ühtlane ning mille tagajärjel toimub veesamba täielik segunemine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Holomiktiline veekogu
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Hoovus
Igijää
Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Igijää
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Igikelts
Igilumi
Igilumi Kilimanjaro tipus Igilumi on aasta ringi püsiv lumikate.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Igilumi
Infiltratsioon
Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Infiltratsioon
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jää
Jääjärv
Rila järved Bulgaarias on jäätekkelise päritoluga Jääjärv (ka liustikujärv) on jahe seisuveekogu, mis on tekkinud mandrijää või mäeliustiku sulamisestEE 2.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jääjärv
Jääkate
Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jääkate
Jääkünd
Jääkünd ehk eksaratsioon ehk jääkulutus on murenenud materjali transport liikuva liustiku abil.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jääkünd
Jäämägi
Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jäämägi
Jäänukjärv
Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel www.keskkonnaamet.ee Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jäänukjärv
Jääpaisjärv
Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jääpaisjärv
Jäide
Jäide on jääkiht, mis tekib maapinnale ja esemeile alajahtunud vihma- või udupiiskade jäätumisel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jäide
Järskrannik
Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Järskrannik
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Järv
Järvestik
Järvestik on üksteise lähedal asuvate järvede kogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Järvestik
Järvetüübid
Järvetüübid on järvede tüpidiseerimise käigus moodustunud objektid (tüübid).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Järvetüübid
Järvistu
Suure järvistu satelliidipilt Järvistu on üksteisega seotud järvede kogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Järvistu
Jõe lang
Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõe lang
Jõe pikiprofiil
Narva jõe pikiprofiil Jõe pikiprofiil (ka voolusängi pikiprofiil) on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõe pikiprofiil
Jõe veerežiim
Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõe veerežiim
Jõeorg
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõeorg
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõesäng
Jõestik
Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõestik
Jõevõrgu tihedus
Jõevõrgu tihedus on valgla vooluveekogude üldpikkuse ja pindala suhe.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõevõrgu tihedus
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõgi
Jõgikond
Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Jõgikond
Joastik
Joastik ehk kaskaad on mitu üksteisele järgnevat jugaÕigekeelsussõnaraamat, 2006.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Joastik
Joogivesi
Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Joogivesi
Juga
Juga on vee vaba langemine järsult astangult.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Juga
Juveniilne vesi
Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Juveniilne vesi
Kalatrepp
Devonis Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kalatrepp
Kapillaarvesi
Kapillaarvesi on pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kapillaarvesi
Kare vesi
vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kare vesi
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Karst
Karstumine
Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Karstumine
Kärestik
Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kärestik
Külm hoovus
Külmad hoovused on kujutatud sinise värviga Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Külm hoovus
Külmakühm
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Külmakühm
Kõrgvesi
Kõrgvesi Emajõel Kõrgvesi on mingis veekogus (enamasti jõe kontekstis) valitsev olukord, kus seal on kõrge vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kõrgvesi
Kilevesi
Kilevesi ehk kelmevesi (ka kirmevesi, nõrgalt seotud vesi) on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, mis püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kilevesi
Kinnisjää
Läänemeres. Gdynia, Poola Kinnisjää on ookeane, meresid ja lahtesid kattev liikumatu merejää, mis asub tekkekohas ning on kinnitunud kalda või ranna külge.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kinnisjää
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kivi
Klibu
Klibu ja liiv Uus-Meremaa rannikul Klibu on lapik ümardunud kivi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Klibu
Kliburannik
Kliburannik Kanaaridel Kliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kliburannik
Kompensatsioonisügavus
Kompensatsioonisügavus (ka kompensatsioonikiht) on limnoloogias veekogu see sügavushorisont, kus respiratsioon (energiatarbimine) ja fotosüntees on tasakaalus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kompensatsioonisügavus
Koole
Põhja-Iirimaal asunud koole Koole (omastav: koolme) ehk koolmekoht on ülepääsuks sobiv madal koht jões.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Koole
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Korrosioon
Kosk
Ronneby Brunnsparki kosk Rootsis Kosk on suure languga ja seetõttu kiire vooluga vooluveekogu lõik.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kosk
Krüosfäär
Igikelts Krüosfäär on geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Krüosfäär
Krüptodepressioon
Krüptodepressioon on veega täitunud nõgu, mille põhi (või osa põhjast) on maailmamere tasemest madalamal, veepind aga kõrgemal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Krüptodepressioon
Kriik
Kriik (inglise creek) kuival ajal ärakuivav jõeke Austraalias ja USAs.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kriik
Kristallvesi
Kristallvesi ehk kristallisatsioonivesi on kristallide koostisse kuuluv vesi, mis märgitakse ka keemilise aine valemisse (nt CuSO4 * 5H2O).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kristallvesi
Kurk (geograafia)
Kurk on väina või merekitsuse nimetus mõningates Eesti mererannikupiirkondades, aga ka kaugemal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kurk (geograafia)
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Kuumaveeallikas
La Niña
La Niña on El Niño vastasfaas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja La Niña
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Laht
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lahustamine
Lahvandus
Lahvandus Antarktika vetes Lahvandus ehk jäälahvandus on veekogudes suhteliselt suur ja püsiv vaba vee väli, harilikult kinnisjääs või selle piiril.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lahvandus
Lais
Lais on väike ja madal (suviti peaaegu kuivaks jääv) rannikujärv.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lais
Lamm
Lamm (ka üleujutustasandik, jõelamm) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lamm
Lang
Lang on kahe maa- või veepinnapunkti kõrgusvahe ja nende punktide vahelise kauguse suhe.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lang
Langeallikas
Langeallikas ehk nõlvaallikas ehk reokreen on üldjuhul surveta põhjaveega alal olev allikas, mis paikneb nõlval liivases või kruusases pinnasesÖkoloogialeksikon.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Langeallikas
Langus
Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Langus
Laugas
Laukad Kakerdaja rabas Laugas Ohepalu soos Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Laugas
Laugrannik
Laugrannik on lauge reljeefiga rannik.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Laugrannik
Lähe
Jõe lähe on koht, kust jõgi saab alguse.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lähe
Lähtejärv
Porkuni järv on allikatoiteline lähtejärv. Lähtejärv on järv, kuhu vesi valgub allikaist, vee viib järvest välja aga sellest algav jõgi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lähtejärv
Lüüs
Lüüs Hollandis Noordoostpolderis Lüüs (hollandi sõnast sluis) on jões või kanalis paiknev hüdrotehniline rajatis.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lüüs
Lõugas
Lõugas on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lõugas
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lehtersuue
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Liiv
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Limnoloogia
Lisajõgi
Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lisajõgi
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Liustik
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Looded
Lumehelves
Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lumehelves
Lumesadu
Lumesadu Soomes Lumesadu Dresdenis Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lumesadu
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lumi
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Lumikate
Maa-alune jõgi
Maa-alune jõgi ehk salajõgi on maapinnast allpool voolav vooluveekogu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Maa-alune jõgi
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Maailmameri
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Maakoor
Maavesi
Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Maavesi
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Madalsoo
Madalvesi
Myjava jõel Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Madalvesi
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Magevesi
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Mandriliustik
Massibilanss
Aastane akumulatsiooni ja ablatsiooni tsükkel parasvöötmes ning polaaraladel koos massibilansi terminite definitsiooniga (Paterson, 1994) Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Massibilanss
Mägijõgi
Rhône'i ülemjooks Mägijõgi ehk mäestikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab mägedes.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Mägijõgi
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Märgala
Meander
Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Meander
Mediaal
Mediaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Mediaal
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika
Meregeoloogia
Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Meregeoloogia
Merekeemia
Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Merekeemia
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Merevesi
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Meri
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu
Meteoorne vesi
Meteoorne vesi on põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Meteoorne vesi
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Mineraalvesi
Mullavesi
Mullavesi (inglise soil water, soil moisture) on mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Mullavesi
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Murenemine
Must tossutaja
Must tossutaja Atlandi ookeani põhjas Must tossutaja ehk must suitsetaja on ookeanipõhja avanev kuuma mineraaliderikka vee allikas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Must tossutaja
Muul
Portlandi sadama merre ehitatud muulid Edela-Inglismaa lõunarannikul Pärnu muul 2019. Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste (eriti murdlainete) ja uhtainete eest.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Muul
Nõiavits
Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Nõiavits
Neriitiline vöönd
Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Neriitiline vöönd
Oja
Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Oja
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Okeanograafia
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ookean
Ookeaniline saar
Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ookeaniline saar
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Org
Oruliustik
Šveitsis asuv Aletschi liustik on oruliustik Oruliustik ehk alpi liustik ehk mäestikuliustik on liustikutüüp.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Oruliustik
Otsamoreen
Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Otsamoreen
Paakjää
Paakjää on polaaraladel ookeani pinda kattev ühes tükis jää.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Paakjää
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Padur
Paguvesi
Paguvesi ehk pagu on mererannikul esinev ajutine veetaseme langus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Paguvesi
Pais
Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Pais
Paleolimnoloogia
Paleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Paleolimnoloogia
Passaathoovused
Passaathoovused on passaattuulte mõjul tekkivad hoovused.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Passaathoovused
Püknokliin
Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Püknokliin
Põhi (hüdroloogia)
Liivane merepõhi Põhi on jõesängi või veekogu kõige alumine osa, kus lõpeb vesi ja algab pinnas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Põhi (hüdroloogia)
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Põhjaveekiht
Põhjaveepind
Põhjaveepinna asukoht märgituna joonisel Põhjaveepind on pind, millest allpool olev pinnas on veega küllastunud.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Põhjaveepind
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Põhjavesi
Põikmadal
Põikmadal ehk põikmadalik (inglise riffle) on kaldast kaldani ulatuv madala veega jõeosa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Põikmadal
Peajõgi
Peajõgi (1) ja lisajõed (2) Peajõgi on jõgi, millesse suubuvad lisajõed.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Peajõgi
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Pelagiaal
Pelagos
Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Pelagos
Piesoisohüps
Surveline põhjavesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Piesoisohüps
Pinnasevesi
Pinnasevesi (inglise groundwater in active zone) on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Pinnasevesi
Pinnaveekogu
Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Pinnaveekogu
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Pinnavesi
Polder
Polder Satelliidipilt Hollandi Noordoostpolderist Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Polder
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Poorsus
Potamoloogia
Potamoloogia ehk jõehüdroloogia ehk jõeteadus (kreeka keeles potamos 'jõgi' + logos 'teadus') on hüdroloogia, veedünaamika ja hüdraulika interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib pinnavooluveekogusid ja nende veerežiime.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Potamoloogia
Profundaal
Profundaal sügavate veekogude (järvede, veehoidlate) bentaali ökoloogiline sügavusvöönd.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Profundaal
Promill
Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Promill
Punane lumi
Punane lumi võib olla ka auguline Punane lumi on punakas või roosa lumi, millele annab värvi rohevetikas Chlamydomonas nivalis.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Punane lumi
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Raba
Rakendushüdroloogia
Rakendushüdroloogia (ka insenerihüdroloogia; inglise applied hydrology) on hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamiseks ja kaitsmiseks vajalike hüdroloogiliste arvutustega.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rakendushüdroloogia
Rand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rand
Randla
Randla ehk rannavöönd on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Randla
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rannajoon
Rannak
Rannak ehk rannanõlv on randla veealune osa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rannak
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rannik
Rannikulõugas
Rannikulõugas on endine laht, mis on maapinna kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud, kuigi ühendus suurveega on tihti olemas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rannikulõugas
Rannikumeri
Rannikumeri on maailmamere osa, mille hüdroloogilist režiimi ja vee koostist mõjutab oluliselt rannik.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rannikumeri
Rändkivi
Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rändkivi
Rüsijää
Rüsijää ehk rüsi ehk jäärüsi on veekogu katva jää liikumisel tekkinud jäätükkidest kuhjatis.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Rüsijää
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Reljeef
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Riimvesi
Ripaal
Ripaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, mis ulatub jõe kalda veepiirist kuni põhjataimestiku lõpuni.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ripaal
Ruhiorg
Little Cottonwood Creek Valley Utah' osariigis USAs Ruhiorg ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Ruhiorg
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Saar
Süvameri
Süvameri on maailmamere osa, mis hõlmab pelagiaali ja bentaali sügavamad osad, mis ulatuvad 700...1000 m kuni sügavaimate süvikuteni (umbes 11 000 m).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Süvameri
Süvaveekerge
Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Süvaveekerge
Secchi ketas
Levinumad Secchi kettad: vasakul traditsiooniline valge ja paremal suhteliselt uuem mustvalge koloratsiooniga Secchi ketas ehk valge ketas on limnoloogias, harvem okeanograafias, kasutatav vahend, mille abil tehakse kindlaks uuritava veekogu vee läbipaistvus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Secchi ketas
Seiš
Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši) Seiš on seisulaine, mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud veekogus, nagu järves, veehoidlas, lahes ja nii edasi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Seiš
Seisuveekogu
Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Seisuveekogu
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Settetransport
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Siirdesoo
Siirdeveed
Siirdeveed ehk üleminekuveekogud on mere või ookeani läheduse tõttu madala soolsusega jõesuulähedased pinnaveekogud, mis on tugevasti mõjutatud mageveevoolust.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Siirdeveed
Siseveed
Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Siseveed
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Siseveekogu
Soe hoovus
Soojad hoovused on kujutatud punase värviga Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soe hoovus
Solfataar
Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Solfataar
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soo
Soojuskihistus
Soojuskihistus (ka soojuskihitus) on mingi veekogu veemassiivi jaotumus temperatuuri alusel kihtideks (veekogude stratifikatsioon).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soojuskihistus
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soolad
Soolajärv
Suur Soolajärv on läänepoolkera suurim soolajärv Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soolajärv
Soolak
Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soolak
Soolane vesi
Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soolane vesi
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soolsus
Soostik
Soostik on lähestikku asuvate soode kogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soostik
Soot
Songhua jõesäng loogete ja sootidega. Satelliidifoto Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga) on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Soot
Sufosioon
Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Sufosioon
Suubumisjärv
Suubumisjärv on järv, millel puudub pindmine ja maa-alune väljavool.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Suubumisjärv
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Suue
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Suurvesi
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tamm (ehitis)
Tasakaaluprofiil
Tasakaaluprofiil (inglise profile of equilibrium või equilibrium profile) on jõesängi pikiprofiili ning mere või järve ranna ja nõlva ristprofiili teoreetiline kuju, mille korral veekogudes ei toimu setete kulutust (ärakannet) ega kuhjumist.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tasakaaluprofiil
Tasandikujõgi
Alaska osariigis Tasandikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab tasandikul.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tasandikujõgi
Tõusuallikas
Tõusuallikas ehk limnokreen on survelise põhjaveega alal olev allikas, mille vesi tuleb alt ülespoole maapinnasüvendisse, tekitades sinna väikese veekogu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tõusuallikas
Tõusukõrgvesi
Fundy lahes Kanadas Tõusukõrgvesi on veekogu kõige kõrgem veetase loodete ajal tõusu lõppedes.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tõusukõrgvesi
Tõusulaine
Ribble'i jõel Tõusulaine (inglise tidal bore, bore) on vahutava harjaga järsk laine, mis liigub koos tõusuhoovusega ülesvoolu mõnel ookeani suubuval jõel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tõusulaine
Tehisjärv
Tehisjärv on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb loodusliku järve omaga.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tehisjärv
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Termohaliinne tsirkulatsioon
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Termokarst
Termokliin
Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Termokliin
Transgressioon
Transgressioon ehk mere pealetung on geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung maismaa suunas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Transgressioon
Trofogeenne kiht
Trofogeenne kiht on sügavusvahemik (kiht) veekogudes, kus toimub taimede ja fütoplanktoni fotosüntees, kusjuures see ületab energiatarbimise (vastandina trofolüütilisele kihile).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Trofogeenne kiht
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tsunami
Tulv
Tulv Sovetsi jõe suudmealas Nižni Novgorodi oblastis Venemaal Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Tulv
Uhtaine
Uhtaine on vooluveekokku erosiooni tagajärjel jõudnud pinnasest pärinev aines, mis jõesängis voolu mõjul liigub.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Uhtaine
Umboja
Umboja on karstialal olev oja, mis lõppeb kurisuga ja seeläbi kaob maa alla.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Umboja
Uurdejärv
Uurdejärv on järv, mis asub uurdeorus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Uurdejärv
Vadi
Vadi Iisraelis Negevi kõrbes Vadi on kuivanud jõesäng Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias või Hispaanias.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vadi
Vaheäravool
Vaheäravool ehk maasisene äravool on see osa äravoolust, mis moodustub maa sisse imbunud (filtreerunud) sademe- ja sulaveest ning mis põhjavette jõudmata liigub läbi pinnase pinnaveekogudesse.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vaheäravool
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Valgla
Võõrikjõgi
Võõrikjõgi ehk transiitjõgi ehk allogeenne jõgi ehk eksootiline jõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Võõrikjõgi
Võrendik
Võrendik ehk võreng on veevoolu uuristatud sügav koht jões või järves.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Võrendik
Vee karedus
Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vee karedus
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veeala
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veeaur
Veebilanss
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veebilanss
Veehaare
Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis, mille kaudu toimub vee võtmine kas veekogust või põhjaveekihist, juhtimaks seda läbi kanalite või teiste vesiehitiste kohta, kus seda parasjagu vaja on.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veehaare
Veehoidla
Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veehoidla
Veejuhtivus
Veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul, tähistatud sümboliga K, on soontaimede, pinnase ja kivimite omadus lasta vett läbi sisemiste pooride või lõhede.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veejuhtivus
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon
Veelahe
Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veelahe
Veelahkmeahelik
Veelahkmeahelik on mäeahelik, mis on veelahe jõgede valglate vahel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veelahkmeahelik
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veelained
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim
Veeressursid
3/4 maakera pinnast on kaetud veega Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid
Veeringe
Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veeringe
Veetase
Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veetase
Veetemperatuur
Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Veetemperatuur
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vesi
Vesiliiv
Hoiatussilt vesiliiva esinemisest, mille juures olevasse veekogusse ei tohi ujuma minna Vesiliiv on veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vesiliiv
Vettpidav kiht
Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht, mis vett ei sisalda ega ka lase läbi.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vettpidav kiht
Vooluhulk
Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vooluhulk
Voolukiirus
Voolukiirus on voolamise kiirus vedelikus fikseeritud mahu osas.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Voolukiirus
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vooluveekogu
Vulkaaniline saar
Hawaii saare satelliidipilt Vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Vulkaaniline saar
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Vaata Hüdroloogia mõisteid ja Weichseli jäätumine
Tuntud ka kui Hüdrogeoloogia mõisteid, Hüdroloogia ja hüdrogeoloogia mõisteid.
, Firn, Fjord, Fluviaalsus, Froude'i arv, Fumarool, Gaiot, Geiser, Geohüdroloogia, Geokrüoloogia, Geolitoraal, Geosfäär, Glatsioisostaasia, Glatsioloogia, Glomar Challenger, Gravitatsioonivesi, Hadaal, Haldjajuuksed, Hallitusseened, Halokliin, Hapestumine, Harujõgi, Haudmik, Härmatis, Hüdroakustika, Hüdrogeoloogia, Hüdrograaf, Hüdrograafia, Hüdroisohüps, Hüdrokeemia, Hüdroloogia, Hüdroloogiline aasta, Hüdromeetria, Hüdrosfäär, Hügroskoopsusvesi, Hüpolimnion, Hüppekiht, Heljum, Hiidrahn, Hiiukirn, Holomiktiline veekogu, Hoovus, Igijää, Igikelts, Igilumi, Infiltratsioon, Jää, Jääjärv, Jääkate, Jääkünd, Jäämägi, Jäänukjärv, Jääpaisjärv, Jäide, Järskrannik, Järv, Järvestik, Järvetüübid, Järvistu, Jõe lang, Jõe pikiprofiil, Jõe veerežiim, Jõeorg, Jõesäng, Jõestik, Jõevõrgu tihedus, Jõgi, Jõgikond, Joastik, Joogivesi, Juga, Juveniilne vesi, Kalatrepp, Kapillaarvesi, Kare vesi, Karst, Karstumine, Kärestik, Külm hoovus, Külmakühm, Kõrgvesi, Kilevesi, Kinnisjää, Kivi, Klibu, Kliburannik, Kompensatsioonisügavus, Koole, Korrosioon, Kosk, Krüosfäär, Krüptodepressioon, Kriik, Kristallvesi, Kurk (geograafia), Kuumaveeallikas, La Niña, Laht, Lahustamine, Lahvandus, Lais, Lamm, Lang, Langeallikas, Langus, Laugas, Laugrannik, Lähe, Lähtejärv, Lüüs, Lõugas, Lehtersuue, Liiv, Limnoloogia, Lisajõgi, Liustik, Looded, Lumehelves, Lumesadu, Lumi, Lumikate, Maa-alune jõgi, Maailmameri, Maakoor, Maavesi, Madalsoo, Madalvesi, Magevesi, Mandriliustik, Massibilanss, Mägijõgi, Märgala, Meander, Mediaal, Merefüüsika, Meregeoloogia, Merekeemia, Merevesi, Meri, Meromiktiline veekogu, Meteoorne vesi, Mineraalvesi, Mullavesi, Murenemine, Must tossutaja, Muul, Nõiavits, Neriitiline vöönd, Oja, Okeanograafia, Ookean, Ookeaniline saar, Org, Oruliustik, Otsamoreen, Paakjää, Padur, Paguvesi, Pais, Paleolimnoloogia, Passaathoovused, Püknokliin, Põhi (hüdroloogia), Põhjaveekiht, Põhjaveepind, Põhjavesi, Põikmadal, Peajõgi, Pelagiaal, Pelagos, Piesoisohüps, Pinnasevesi, Pinnaveekogu, Pinnavesi, Polder, Poorsus, Potamoloogia, Profundaal, Promill, Punane lumi, Raba, Rakendushüdroloogia, Rand, Randla, Rannajoon, Rannak, Rannik, Rannikulõugas, Rannikumeri, Rändkivi, Rüsijää, Reljeef, Riimvesi, Ripaal, Ruhiorg, Saar, Süvameri, Süvaveekerge, Secchi ketas, Seiš, Seisuveekogu, Settetransport, Siirdesoo, Siirdeveed, Siseveed, Siseveekogu, Soe hoovus, Solfataar, Soo, Soojuskihistus, Soolad, Soolajärv, Soolak, Soolane vesi, Soolsus, Soostik, Soot, Sufosioon, Suubumisjärv, Suue, Suurvesi, Tamm (ehitis), Tasakaaluprofiil, Tasandikujõgi, Tõusuallikas, Tõusukõrgvesi, Tõusulaine, Tehisjärv, Termohaliinne tsirkulatsioon, Termokarst, Termokliin, Transgressioon, Trofogeenne kiht, Tsunami, Tulv, Uhtaine, Umboja, Uurdejärv, Vadi, Vaheäravool, Valgla, Võõrikjõgi, Võrendik, Vee karedus, Veeala, Veeaur, Veebilanss, Veehaare, Veehoidla, Veejuhtivus, Veekogu, Veekogu stratifikatsioon, Veelahe, Veelahkmeahelik, Veelained, Veerežiim, Veeressursid, Veeringe, Veetase, Veetemperatuur, Vesi, Vesiliiv, Vettpidav kiht, Vooluhulk, Voolukiirus, Vooluveekogu, Vulkaaniline saar, Weichseli jäätumine.