Sarnasusi III Germaani Soomuskorpus ja Sõjategevus Eestis (1944)
III Germaani Soomuskorpus ja Sõjategevus Eestis (1944) on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Armeegrupp Narwa, Felix Steiner, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Kindralleitnant, Korpus (sõjandus), Kuramaa, Kuramaa lahingud, Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon, Narva jõgi, Narva lahing (1944), Punaarmee, Relva-SS, Sinimäed, Sinimägede lahing, Suursaksa Riik, Tannenbergi liin, Teine maailmasõda, Väegrupp Nord, Wehrmacht, 20. eesti diviis.
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Armeegrupp Narwa ja III Germaani Soomuskorpus · Armeegrupp Narwa ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Felix Steiner
Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.
Felix Steiner ja III Germaani Soomuskorpus · Felix Steiner ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
III Germaani Soomuskorpus ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
III Germaani Soomuskorpus ja Jalavägi · Jalavägi ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
III Germaani Soomuskorpus ja Kindralleitnant · Kindralleitnant ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
III Germaani Soomuskorpus ja Korpus (sõjandus) · Korpus (sõjandus) ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
III Germaani Soomuskorpus ja Kuramaa · Kuramaa ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Kuramaa lahingud
Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
III Germaani Soomuskorpus ja Kuramaa lahingud · Kuramaa lahingud ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon
Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon oli Punaarmee idarinde strateegiline pealetungioperatsioon 1944.
III Germaani Soomuskorpus ja Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon · Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
III Germaani Soomuskorpus ja Narva jõgi · Narva jõgi ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
III Germaani Soomuskorpus ja Narva lahing (1944) · Narva lahing (1944) ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
III Germaani Soomuskorpus ja Punaarmee · Punaarmee ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
III Germaani Soomuskorpus ja Relva-SS · Relva-SS ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
III Germaani Soomuskorpus ja Sinimäed · Sõjategevus Eestis (1944) ja Sinimäed ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
III Germaani Soomuskorpus ja Sinimägede lahing · Sõjategevus Eestis (1944) ja Sinimägede lahing ·
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
III Germaani Soomuskorpus ja Suursaksa Riik · Sõjategevus Eestis (1944) ja Suursaksa Riik ·
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
III Germaani Soomuskorpus ja Tannenbergi liin · Sõjategevus Eestis (1944) ja Tannenbergi liin ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
III Germaani Soomuskorpus ja Teine maailmasõda · Sõjategevus Eestis (1944) ja Teine maailmasõda ·
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
III Germaani Soomuskorpus ja Väegrupp Nord · Sõjategevus Eestis (1944) ja Väegrupp Nord ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
III Germaani Soomuskorpus ja Wehrmacht · Sõjategevus Eestis (1944) ja Wehrmacht ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja III Germaani Soomuskorpus · 20. eesti diviis ja Sõjategevus Eestis (1944) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis III Germaani Soomuskorpus ja Sõjategevus Eestis (1944) ühist
- Millised on sarnasused III Germaani Soomuskorpus ja Sõjategevus Eestis (1944)
Võrdlus III Germaani Soomuskorpus ja Sõjategevus Eestis (1944)
III Germaani Soomuskorpus on 45 suhted, samas Sõjategevus Eestis (1944) 316. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 5.82% = 21 / (45 + 316).
Viiteid
See artikkel näitab suhet III Germaani Soomuskorpus ja Sõjategevus Eestis (1944). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: