Sarnasusi Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu
Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Švaabimaa hertsogkond, Baieri, Baieri hertsogkond, Burgundia, Elbe, Frangid, Frangimaa, Frankfurt, Hohenstaufenid, Investituuritüli, Karolingid, Lorraine, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Monarhia, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Regensburg, Rein, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Verduni leping.
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa ajalugu ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Ida-Frangi riik · Baieri ja Saksamaa ajalugu ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Ida-Frangi riik · Burgundia ja Saksamaa ajalugu ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Ida-Frangi riik · Elbe ja Saksamaa ajalugu ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Ida-Frangi riik · Frangid ja Saksamaa ajalugu ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Ida-Frangi riik · Frangimaa ja Saksamaa ajalugu ·
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Frankfurt ja Ida-Frangi riik · Frankfurt ja Saksamaa ajalugu ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Ida-Frangi riik · Hohenstaufenid ja Saksamaa ajalugu ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Ida-Frangi riik ja Investituuritüli · Investituuritüli ja Saksamaa ajalugu ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Ida-Frangi riik ja Karolingid · Karolingid ja Saksamaa ajalugu ·
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Ida-Frangi riik ja Lorraine · Lorraine ja Saksamaa ajalugu ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Ida-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Lothar I (Frangi keiser) ja Saksamaa ajalugu ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Ida-Frangi riik ja Ludwig III Laps · Ludwig III Laps ja Saksamaa ajalugu ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Ida-Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Saksamaa ajalugu ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Ida-Frangi riik ja Monarhia · Monarhia ja Saksamaa ajalugu ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Ida-Frangi riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa ajalugu ·
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Ida-Frangi riik ja Regensburg · Regensburg ja Saksamaa ajalugu ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Ida-Frangi riik ja Rein · Rein ja Saksamaa ajalugu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Ida-Frangi riik ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksamaa ajalugu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Ida-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa ajalugu ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Ida-Frangi riik ja Saksi dünastia · Saksamaa ajalugu ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Ida-Frangi riik ja Verduni leping · Saksamaa ajalugu ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu
Võrdlus Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu
Ida-Frangi riik on 68 suhted, samas Saksamaa ajalugu 369. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 5.72% = 25 / (68 + 369).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: