Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Idagoodid ja Läänegootide kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Idagoodid ja Läänegootide kuningriik

Idagoodid vs. Läänegootide kuningriik

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3. Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Sarnasusi Idagoodid ja Läänegootide kuningriik

Idagoodid ja Läänegootide kuningriik on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Alarich I, Arianism, Astuuria, Attila, Bütsants, Chlodovech I, Frangid, Gallia, Germaanlased, Gooti keel, Hunnid, Idagootide kuningriik, Justinianus I, Katalaunia lahing, Katoliku kirik, Läänegoodid, Narbonne, Odoaker, Pürenee poolsaar, Provence, Septimaania, Theoderich Suur, Toulouse.

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Alarich I ja Idagoodid · Alarich I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Arianism ja Idagoodid · Arianism ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Astuuria

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.

Astuuria ja Idagoodid · Astuuria ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Attila ja Idagoodid · Attila ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Idagoodid · Bütsants ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Chlodovech I ja Idagoodid · Chlodovech I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Frangid ja Idagoodid · Frangid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Gallia ja Idagoodid · Gallia ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Germaanlased ja Idagoodid · Germaanlased ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Gooti keel

Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.

Gooti keel ja Idagoodid · Gooti keel ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Hunnid ja Idagoodid · Hunnid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Idagoodid ja Idagootide kuningriik · Idagootide kuningriik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.

Idagoodid ja Justinianus I · Justinianus I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Idagoodid ja Katalaunia lahing · Katalaunia lahing ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Idagoodid ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Idagoodid ja Läänegoodid · Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Narbonne

Narbonne on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.

Idagoodid ja Narbonne · Läänegootide kuningriik ja Narbonne · Näe rohkem »

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Idagoodid ja Odoaker · Läänegootide kuningriik ja Odoaker · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Idagoodid ja Pürenee poolsaar · Läänegootide kuningriik ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Idagoodid ja Provence · Läänegootide kuningriik ja Provence · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.

Idagoodid ja Septimaania · Läänegootide kuningriik ja Septimaania · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Idagoodid ja Theoderich Suur · Läänegootide kuningriik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Idagoodid ja Toulouse · Läänegootide kuningriik ja Toulouse · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Idagoodid ja Läänegootide kuningriik

Idagoodid on 82 suhted, samas Läänegootide kuningriik 94. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 13.07% = 23 / (82 + 94).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Idagoodid ja Läänegootide kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »