Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Idee

Index Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

46 suhted: A Treatise of Human Nature, Aade, Aatom, Afektsioon, Aisting, Alus (filosoofia), David Hume, Demokritos, Ettekujutus, Filosoofia, George Berkeley, Ideaal, Idealism, John Locke, Kaksteist, Kentaurid, Kujutlus, Kujutlusvõime, Kvaliteet, Logos, Mälu, Mõiste, Meeled, Mimees, Moodus, Mulje, Olemine, Olemus, Ontoloogia, Otsustus, Ousia, Platon, Politeia, Propositsioon, Reaalsus, Refleksioon, Subsistents, Substants, Suhe (filosoofia), Tühjus, Tõde, Tõesus, Tina, Valesus, Vanakreeka keel, Väärus.

A Treatise of Human Nature

"A Treatise of Human Nature" ("Traktaat inimloomusest") on David Hume'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Idee ja A Treatise of Human Nature · Näe rohkem »

Aade

Aade on ülev juhtmõte.

Uus!!: Idee ja Aade · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Idee ja Aatom · Näe rohkem »

Afektsioon

Afektsioon (ladina keeles affectio) on seisundi muutus.

Uus!!: Idee ja Afektsioon · Näe rohkem »

Aisting

Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.

Uus!!: Idee ja Aisting · Näe rohkem »

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Uus!!: Idee ja Alus (filosoofia) · Näe rohkem »

David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.

Uus!!: Idee ja David Hume · Näe rohkem »

Demokritos

Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.

Uus!!: Idee ja Demokritos · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Uus!!: Idee ja Ettekujutus · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Idee ja Filosoofia · Näe rohkem »

George Berkeley

George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.

Uus!!: Idee ja George Berkeley · Näe rohkem »

Ideaal

Ideaal on esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus.

Uus!!: Idee ja Ideaal · Näe rohkem »

Idealism

Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.

Uus!!: Idee ja Idealism · Näe rohkem »

John Locke

John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.

Uus!!: Idee ja John Locke · Näe rohkem »

Kaksteist

Kaksteist on naturaalarv, mis järgneb arvule üksteist ja eelneb arvule kolmteist.

Uus!!: Idee ja Kaksteist · Näe rohkem »

Kentaurid

Kentaur - hobuinimene Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed.

Uus!!: Idee ja Kentaurid · Näe rohkem »

Kujutlus

Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.

Uus!!: Idee ja Kujutlus · Näe rohkem »

Kujutlusvõime

Kujutlusvõime (inglise keeles imagination, saksa keeles Imagination, Einbildung, Einbildungskraft, Phantasie) on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutavad.

Uus!!: Idee ja Kujutlusvõime · Näe rohkem »

Kvaliteet

Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Idee ja Kvaliteet · Näe rohkem »

Logos

Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.

Uus!!: Idee ja Logos · Näe rohkem »

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.

Uus!!: Idee ja Mälu · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Idee ja Mõiste · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Uus!!: Idee ja Meeled · Näe rohkem »

Mimees

Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.

Uus!!: Idee ja Mimees · Näe rohkem »

Moodus

Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.

Uus!!: Idee ja Moodus · Näe rohkem »

Mulje

Mulje ehk impressiooni all mõistetakse filosoofias esmast ja vahetut teadvusesisu vastandina teisestele mälupiltidele.

Uus!!: Idee ja Mulje · Näe rohkem »

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Uus!!: Idee ja Olemine · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Uus!!: Idee ja Olemus · Näe rohkem »

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Uus!!: Idee ja Ontoloogia · Näe rohkem »

Otsustus

Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.

Uus!!: Idee ja Otsustus · Näe rohkem »

Ousia

Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.

Uus!!: Idee ja Ousia · Näe rohkem »

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Idee ja Platon · Näe rohkem »

Politeia

"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.

Uus!!: Idee ja Politeia · Näe rohkem »

Propositsioon

Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Uus!!: Idee ja Propositsioon · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Idee ja Reaalsus · Näe rohkem »

Refleksioon

Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).

Uus!!: Idee ja Refleksioon · Näe rohkem »

Subsistents

Subsistents ehk subsisteerimine (ladina keeles subsistentia) on substantsi olemine iseeneses ja iseenda kaudu (das Substanzsein. durch und in sich bestehen).

Uus!!: Idee ja Subsistents · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Uus!!: Idee ja Substants · Näe rohkem »

Suhe (filosoofia)

Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.

Uus!!: Idee ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »

Tühjus

Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.

Uus!!: Idee ja Tühjus · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Idee ja Tõde · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Idee ja Tõesus · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Idee ja Tina · Näe rohkem »

Valesus

Valesus on teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisuse puudumine mingite reeglitega.

Uus!!: Idee ja Valesus · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Idee ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Väärus

Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Idee ja Väärus · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »