Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Amfiboolid, Austraalia, Cornwall, Graniit, Hematiit, Hubble'i kosmoseteleskoop, Inglismaa, Kanada, Keemiline valem, Kimberliit, Kolari vald, Korund, Kronos, Kuu, Lääne-Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Magneesium, Magnetiit, Mangaan, Miass, Mineraal, Mohsi astmik, Moondekivim, NASA, Nioobium, Norra, Pleokroism, Purskekivim, Raud, Rutiil, Sill, Soome, Sulfaadid, Tardkivim, Titaan, Titaandioksiid, Trigonaalne süngoonia, Vilgud, 2005.
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Ilmeniit ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Ilmeniit ja Austraalia · Näe rohkem »
Cornwall
Cornwall on krahvkond Edela-Inglismaal.
Uus!!: Ilmeniit ja Cornwall · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Ilmeniit ja Graniit · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Ilmeniit ja Hematiit · Näe rohkem »
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Uus!!: Ilmeniit ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Ilmeniit ja Inglismaa · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Ilmeniit ja Kanada · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Ilmeniit ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Kimberliit
Kimberliit Soomest. Kimberliidile on omane porfüüriline struktuur ja varieeruvad värvitoonid. Kimberliit on ultraaluselise koostisega soonkivim.
Uus!!: Ilmeniit ja Kimberliit · Näe rohkem »
Kolari vald
Kolari on vald Soomes Lapimaa läänis Lapi maakonnas.
Uus!!: Ilmeniit ja Kolari vald · Näe rohkem »
Korund
Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).
Uus!!: Ilmeniit ja Korund · Näe rohkem »
Kronos
Francisco de Goya kuulus maal "Kronos sööb oma lapsi" (1819–1823) Kronos (vanakreeka keeles Κρόνος) on vanakreeka mütoloogias titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg.
Uus!!: Ilmeniit ja Kronos · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Ilmeniit ja Kuu · Näe rohkem »
Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia (inglise keeles Western Australia, lühend WA) on Austraalia suurim osariik pindala järgi.
Uus!!: Ilmeniit ja Lääne-Austraalia · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Uus!!: Ilmeniit ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Ilmeniit ja Magneesium · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Ilmeniit ja Magnetiit · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Ilmeniit ja Mangaan · Näe rohkem »
Miass
Vaade linnale Miass (vene keeles Миасс) on linn Venemaa Tšeljabinski oblastis, Lõuna-Uuralites Miassi jõe ääres.
Uus!!: Ilmeniit ja Miass · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Ilmeniit ja Mineraal · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Ilmeniit ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Ilmeniit ja Moondekivim · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Ilmeniit ja NASA · Näe rohkem »
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Uus!!: Ilmeniit ja Nioobium · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Ilmeniit ja Norra · Näe rohkem »
Pleokroism
Mikroskoobi aluslaua pööramisel muutub biotiidi värvus sujuvalt helepruunist tumepruunini (vasakul ja paremal all nurgas). ", 1 mm Pleokroism on mõne anisotroopse mineraali omadus muuta värvust sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist ehk teisisõnu vaatenurgast.
Uus!!: Ilmeniit ja Pleokroism · Näe rohkem »
Purskekivim
Purskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.
Uus!!: Ilmeniit ja Purskekivim · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Ilmeniit ja Raud · Näe rohkem »
Rutiil
Rutiil Šveitsist (mõõtmed: 2,0 × 1,6 × 0,8 cm) Rutiil on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2).
Uus!!: Ilmeniit ja Rutiil · Näe rohkem »
Sill
Sill Edinburghis Šotimaal Sill on plaatjas tardunud intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud.
Uus!!: Ilmeniit ja Sill · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Ilmeniit ja Soome · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Ilmeniit ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Ilmeniit ja Tardkivim · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Ilmeniit ja Titaan · Näe rohkem »
Titaandioksiid
Valge pulbrina säravvalge tahke aine Titaan(IV)oksiid TiO2, mida tuntakse üldiselt titaandioksiidina, on titaani kõige olulisem ühend.
Uus!!: Ilmeniit ja Titaandioksiid · Näe rohkem »
Trigonaalne süngoonia
Trigonaalne süngoonia (inglise trigonal system) on kristallograafias süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks.
Uus!!: Ilmeniit ja Trigonaalne süngoonia · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Ilmeniit ja Vilgud · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Ilmeniit ja 2005 · Näe rohkem »
