Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Iminõgeselaadsed ja Lapatšo-tuutupuu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Iminõgeselaadsed ja Lapatšo-tuutupuu

Iminõgeselaadsed vs. Lapatšo-tuutupuu

Iminõgeselaadsed (Lamiales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Lapatšo-tuutupuu ehk lapatšotabebuia (Handroanthus impetiginosus, sünonüüm Tabebuia impetiginosa) on bignoonialiste sugukonda iminõgeselaadsete seltsi kuuluv ja Ladina-Ameerikas kasvav kõrge troopiline puuliik.

Sarnasusi Iminõgeselaadsed ja Lapatšo-tuutupuu

Iminõgeselaadsed ja Lapatšo-tuutupuu on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Bignoonialised, Iminõgeselaadsed, Kaheidulehelised, Taimed.

Bignoonialised

Bignoonialised (Bignoniaceae) on õistaimede sugukond iminõgeselaadsete seltsist.

Bignoonialised ja Iminõgeselaadsed · Bignoonialised ja Lapatšo-tuutupuu · Näe rohkem »

Iminõgeselaadsed

Iminõgeselaadsed (Lamiales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.

Iminõgeselaadsed ja Iminõgeselaadsed · Iminõgeselaadsed ja Lapatšo-tuutupuu · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Iminõgeselaadsed ja Kaheidulehelised · Kaheidulehelised ja Lapatšo-tuutupuu · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Iminõgeselaadsed ja Taimed · Lapatšo-tuutupuu ja Taimed · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Iminõgeselaadsed ja Lapatšo-tuutupuu

Iminõgeselaadsed on 26 suhted, samas Lapatšo-tuutupuu 24. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 8.00% = 4 / (26 + 24).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Iminõgeselaadsed ja Lapatšo-tuutupuu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »