Sarnasusi In situ hübridisatsioon ja Koekiip
In situ hübridisatsioon ja Koekiip on 10 ühist asja (Unioonpeedia): DNA, Formaliin, Histoloogia, Immunohistokeemia, Informatsiooni-RNA, Parafiin, Patoloogia, Ribosoom, RNA, Valgud.
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja In situ hübridisatsioon · DNA ja Koekiip ·
Formaliin
Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.
Formaliin ja In situ hübridisatsioon · Formaliin ja Koekiip ·
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Histoloogia ja In situ hübridisatsioon · Histoloogia ja Koekiip ·
Immunohistokeemia
sümpaatilise närvisüsteemi neuronite aksonites üksikuid valke – türosiini hüdroksülaase (roheline) Immunohistokeemia (lühendina IHK) on antigeenide (nt valgud) tuvastamise protsess koelõikude rakkudes, kasutades antikehade spetsiifilist seondumist antigeenidele bioloogilises koes.
Immunohistokeemia ja In situ hübridisatsioon · Immunohistokeemia ja Koekiip ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
In situ hübridisatsioon ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Koekiip ·
Parafiin
Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.
In situ hübridisatsioon ja Parafiin · Koekiip ja Parafiin ·
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
In situ hübridisatsioon ja Patoloogia · Koekiip ja Patoloogia ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
In situ hübridisatsioon ja Ribosoom · Koekiip ja Ribosoom ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
In situ hübridisatsioon ja RNA · Koekiip ja RNA ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis In situ hübridisatsioon ja Koekiip ühist
- Millised on sarnasused In situ hübridisatsioon ja Koekiip
Võrdlus In situ hübridisatsioon ja Koekiip
In situ hübridisatsioon on 41 suhted, samas Koekiip 22. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 15.87% = 10 / (41 + 22).
Viiteid
See artikkel näitab suhet In situ hübridisatsioon ja Koekiip. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: